EESTI VAJAB ARMASTUST!

Armastus on suur sõna, kuid suurem veel on see tunne, mis tekib, kui elad omas riigis, ja tead, et sinu riik armastab sind hoolimata sinu edukusest või õnnetustest. Armastav riik ei tee inimestel vahet selle järgi, kui edukad nad suudavad olla ja meid kõiki peab riik kohtlema võrdselt.

Valitsus, kes hoolib oma rahvast, ei käitu suure isana, kuulates küll kõik rahva soovid ära, aga täites vaid need, mis lihtsamad. Tänapäeval ei ole enam võimalik riiki valitseda jaga ja valitse positsioonilt. Tänapäeva valitsejate edukus väljendub rahvaga mõlemaid pooli rahuldavate kokkulepete tegemise oskuses, mitte poliitilistes intriigides. Eestis on kodanikuühiskond piisavalt arenenud, et oleks võimalik nendega nii palga kui ka töötingimuste küsimustes läbirääkimisi pidada. Samuti oskavad erialade liidud paremini otsustada, mida on vaja just nende valdkonnas selleks, et Eesti riigil oleks tulevik.

Riigivalitsus peab armastama oma rahvast ka siis, kui neil on mure või nad on sattunud raskustesse. Inimene, kes kaotab töö või elukoha, ei tohi olla Eestisuguses väikeriigis kadunud hing. Ametiühingute tugevus on ka riigi tugevus. Niikuinii peab naine arvestama sellega, et ta saab oma meeskolleegist vähem palka ja mees sellega, et kui ta piisavalt edukas pole, pole ta üldse mitte keegi. Me tahame elukestvat õpet ja töötav ja õnnelik inimene on riigi suurim väärtus.

Eestimaa on unikaalne oma soode-metsade ja eripäraselt võrratu loodusega, me kõik peame hoolitsema selle eest, et Eesti ei muutuks vaid suureks kaevanduseks või teiste riikide prügitünniks. Me kõik peame armastusega suhtuma sellesse, mis meil on. Armastus ei ole müügiks, samuti ei tohi olla müügiartikliks meie looduskaitsealad.

Me tahame, et Eesti riik säiliks ja selleks peab riik hoolitsema kultuuri ja teaduse eest. Me tahame ise otsustada, kui kultuuri asemel meile hoopis kaubamaja müüa tahetakse. Armastus oma kultuuri vastu ja soov riigina säilida peab väljenduma ka armastuses meie praeguste ja tulevaste teadlaste töö vastu ja selle tulemuste rakendamises meie riigi heaks.

Praeguses Eesti riigis on kõige suurem mure, kui inimene haigeks jääb. Riik pole alati hoolitsenud, et inimene ka siis ravi saaks kui ta seda vajab. Pigem vastupidi, praegune Eesti riik hoolitseb hoopis alkoholitootjate kasumi eest, kuigi on teada, et alkohol on üks eestlaste hullemaid vaenlaseid. Eesti Vasakpartei liikmed tahavad tunda armastust oma riigi vastu ja saada ka vastuarmastust ning eriti siis, kui meil on raske!

TERVISHOIUPOLIITIKA
1. Vasakpartei leiab, et riiklik tervishoiuteenus on alarahastatud ning see on aastate jooksul tinginud olukorra, kus kogenud ja väljaõppinud arstid on läinud tööle teistesse riikidesse või erasektorisse. Vasakpartei leiab, et tervishoiule tuleb eraldada palkadeks nii palju lisaraha, et plaaniliste operatsioonide järjekord ei ületaks ühe nädala piiri. Samuti peab erialaarstide arv olema sellise suurusega, et inimesel oleks võimalik ühe nädala jooksul erialaarsti teenust saada.
2. Vasakpartei leiab, et tasuta hambaravi võimaluse kaotamine Eestis, on loonud olukorra, kus eestimaalased on väga suures osas kaotanud oma hambad või on need väga halvas olukorras. Vasakpartei peab oluliseks, et tuleb taastada tasuta hambaravi süsteem, mis tagaks kõigile eesti elanikele võimaluse oma hambaid korras hoida.
3. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata lastearstide piisavale arvule. Kõikides munitsipaallasteaedades ja koolides peab olema täiskohaga meditsiinitöötaja, kes peale esmaabi oskuste on võimeline pakkuma ka psühholoogi ja logopeediteenust.
4. Meil on inimesi, kes lähevad arsti juurde alles siis kui on hilja. Eestis peaks olema igale kodanikule vähemalt üks kord aastas tasuta terviskontrolli võimalus.
5. Tänapäeva meditsiin on niivõrd arenenud, et inimese haigestumist saab ennetada. Üks ennetamise võimalusi on vaktsineerimine. Inimene peaks saama ennast tasuta vähemalt 1 kord aastas vaktsineerida, juhul kui tal selline soov või vajadus tekib.
6. Rasketest haigustest lõplik paranemine on tihtipeale oluline, et inimene saaks uuesti täisväärtuslikku elu elama hakata. Eesti riik peaks oma kodanikele pakkuma tasuta taastusravi võimalust.

RAHVASTIKU- JA PEREPOLIITIKA
1. Eestis on nii nagu ka teistes Euroopa riikides negatiivne iive ja pidev rahvastiku vananemine. Kuid sarnaselt teiste Ida-Euroopa riikidega on peale Euroopa Liidu tööturu avanemist plahvatuslikult suurenenud tööjõulise rahvastiku väljaränne Lääne-Euroopasse ja teistesse riikidesse. Eesti Vasakpartei leiab, et nii madala iibe kui ka väljarände põhjuseks on Eestis tööseadusandluse täitmise ebapiisav kontroll ja ametiühingute tegevust takistava seaduste välja töötamine. Töötavale inimese vajadustele ei ole pööratud piisavalt tähelepanu ja see on tekitanud ebakindluse oma igapäevase elu ja tuleviku planeerimisel, mis omakorda mõjutab inimesi Eestist lahkuma. Samuti ei soovita ebakindla tulevikuga peresse lapsi juurde, sest iga järgnev laps seab pere majandusliku toimetulemise raskemasse olukorda.
1.1. Eesti seadusandlus peab toetama ametiühinguid ja poliitikaid, mis arvatavad enam töötava inimeste vajadustega
1.2. Eesti peab enam tähelepanu pöörama töötute ümberõppele ja tööturule tagasi aitamisega.
1.3. Töötu abiraha suurus peab olema sõltuvuses hooldatavate laste arvuga.
2. Vanemahüvitis, mis on mõeldud vanematele peale lapse sündi, peab olema kõikides peredes sündinud lastele võrdne, ega tohi sõltuda vanemate palgast enne lapse sündi. Laste kasvatamine on samaväärne töö iga ema ja isa jaoks, olenemata nende haridusest või eelnevast ametikohast. Vasakpartei ei toeta laste kasvatamise ebavõrdsustamist ja laste liigitamist vaesteks ja rikasteks juba sündimisest alates. Eesti riigile on kõik lapsed võrdse tähtsusega. Rahvasuus „emapalgaks” kutsutud sotsiaaltoetus on samamoodi ka „isapalk” ja seepärast on neil peredel, kus ka isa on lapsega ennem lapse ühe aastaseks saamist kodus võimalus üks kuu rohkem vanemahüvitist saada. Ühe vanemaga peredes on vanemahüvitis kahekordses määras. Väikelapsega kodus olemine on kõikides peredes sama suure tähtsusega töö ning vajab igalt emalt ja isalt täielikku pühendumist, hoolimata sellest, milline oli lapsevanema lapse sündimise eelne töötasu.
3. Uuringud arenenud riikides on näidanud, et sündivus on suurem nendes riikides, kus emad võivad rahulikult sünnituspuhkusele jääda, mõtlemata sellele, et nende töökoht oleks ohus ja väikeste lastega emadel on raskusi uue töökoha leidmisel, kuna on teada, et lapsed on vahel haiged ja keegi peab neid kodus ravima. Eesti Vasakpartei leiab, et Eesti riigil peaks olema spetsiaalne fond, milledest kompenseeritakse tööandjale haige lapsega kodus oleva lapsevanema poolt tegemata töö mingi kindla summaga kõikidele ettevõtetele ja töökohtadele võrdselt. Selleks võiks kasutada ka näiteks töötukassa vahendeid, mida iga-aastaselt üle jääb.
4. Eesti peab rohkem tähelepanu pöörama peredele, kus sünnivad mitmikud. Uuringute järgi on perekonnal iga järgneva lapse sünni korral aina suurenev oht vaesuspiirist allapoole langeda. Vanemahüvitis mitmike sünni korral peab olema samuti suurem vähemalt poole määra ulatuses iga järgmise mitmiku sünni korral.
5. Vasakpartei leiab et sajandeid toiminud konservatiivne perekonnamudel on oma aja ära elanud ja vajab tänapäeva nõuetele kohandamist. Vasakpartei soovib seadustada partnerlust, kui kahe võrdväärse inimese kooselu vormi, mis ei sõltu partnerite soost.
6. Vasakpartei leiab, et tänapäevane Eestis toimiv abiellumise tseremoonia takistab inimeste kooselu vormistamist. Vasakpartei soovib, et tavapärase registreerimise tseremoonia kõrval peaks rakendama ka e-abiellumist, kus kaks partnerluse osapoolt saavad oma kooselu ja lahutust vormistada interneti vahendusel.

HARIDUS- JA TEADUSPOLIITIKA
1. Eestis haridussüsteemis on turumajandusliku elukorralduse eeskujul hakanud toimima kihistumine ka koolide ja õpilaste lõikes. Eesti haridussüsteemi eesmärk peab olema võimaldada vähemalt keskharidust kõigile lastele hoolimata nende elukohast ja majanduslikust olukorrast. Riik peab toetama kõiki koole nii, et nad oleksid võrdselt heas olukorras.
2. Vasakpartei pooldab tasakaalustatud reaal- ja humanitaarainetega riiklike õppekavade süsteemi. Koolidel peab olema võimalus õppekavasid täiendada vastavalt erinevatele eesmärkidele õppeklasside suunitluses. Eesti haridussüsteem on tõestanud ennast maailmas konkurentsivõimelisena, ega vaja reformimist.
3. Vasakpartei jaoks on laste mitmekülgne arendamine esmatähtis riigi ülesanne. Koolides tuleb taastada huvialaringide süsteem, kus lapsel on tasuta võimalik valida endale sobivat arendustegevust õppetundide välisel ajal. Peale laulukoori peab lapsel olema võimalik valida ka muusikainstrumendi õppe või kehalise liikumise erinevate alade ringide vahel. Kõikidele koolidele, olenemata nende suurusest, võimaldatakse sellise suurusega palgafond, et kõigil lasetel oleks võimalik käia vähemalt ühes tasuta ringis ning valida vähemalt kolme erinevat liiki huvialaringi vahel.
4. Riik peab võimaldama tasuta õpikud, töövihikud ja muud õppevahendid, samuti tasuta internetiühenduse ning arvuti vähemalt põhikooli õppuritele.
Kõrgharidus
5. Eesti kõrghariduspoliitika kaugem eesmärk peaks olema vähemalt ühe Eesti ülikooli viimine Euroopa parimate ülikoolide nimekirja ja seda tuleb teha kõikide koolide ühistööna, mitte konkureerimisel.
6. Eesti tänane kõrghariduspoliitika ei suuda tagada mõningate spetsialistide vajadust tööturul. Samuti ei huvita kõrgkoole ja ka riiki see, mis saab ülikooli lõpetanud inimestest peale kooli lõpetamist. Kõrgkoolid ja riik peavad üheskoos leidma töökohad neile üliõpilastele, kes on kooli lõpetanud, et lõpetada olukord, kus ülikooliharidusega inimesed töötavad kvalifikatsiooni mitte nõudvatel kohtadel või on töötud. Sellistele töökohtadele saab rakendada ka vähemalt üheaastase töötamise nõude. See nõue võiks kehtida nii bakalaureuse kui ka magistriõppes erialadel, mille järgi on Eestis nõudmine, näiteks arstid, õpetajad jne.
7. Kõrgkoolide õppejõud on Eesti riigi üks tähtsamaid vaimseid varandusi, õppejõud soovivad, et neid ka vastavalt tasustataks.

KULTUURI- JA SPORDIPOLIITIKA
1. Eesti kultuuritraditsioonid on peamine Eesti rahvuse ja riigi püsimise alus. Kultuuritraditsioonide katkemine mõnel alal seab küsimuse alla kogu meie omariikluse püsimise. Eesti kultuur on kõikide siin elavate inimeste poolt loodud.
2. Eesti ajalugu on olnud kirev ja moodustab osa meie kultuurist. Kultuuri järjepidevuse seisukohalt tuleb tunnustada võrdselt kõikide perioodide kultuurisaavutusi ja mitte ala- või ülehindama neid vastavalt poliitikute tõekspidamistele.
3. Eestis on pikaajaline teatri-, muusika-, kino- ja kunstitraditsioon, riik peab selle jätkumist toetama, nii et meil seda ka järgnevateks sajanditeks olemas oleks. Eesti kinovõrk vajab riigipoolset toetust, et seda oleks võimalik vähemalt pooles ulatuses taastada võrreldes taasiseseisvumiseelse perioodiga.
4. Eesti kultuuriruum vajab protsendikunsti seadust, mille abil tellitakse ja rajatakse avalikku ruumi väärtustavat taiet. Seaduse järgi peab koostöö kunstnikuga algama juba projektistaadiumist, seda korraldab kultuuriministeeriumi ja loomeliitude tunnustatud spetsialistidest moodustatud spetsiaalne komisjon, mille liikmeskond peab roteeruma. Kus iganes avaliku raha eest midagi ehitatakse, seal tellitakse ühe protsendi ehitusmaksumuse eest kohaspetsiifilist, kas konkreetset linnaruumi eksterjööri või ka interjööri väärtustavat kaasaegset kunsti. Selleks võib olla skulptuur, monumentaalmaal, installatsioon, purskkaev, dekoratiivvorm, vitraaž jne
5. Kuna eestimaalaste tervisekäitumine erineb oluliselt näiteks Põhjamaadest, siis peaks Eesti riik rohkem tähelepanu pöörama rahvaspordi arendamisele. Soovijatel peaks olema võimalik kasutada tasuta kõiki peamisi spordirajatisi.

RAHANDUSPOLIITIKA: EELARVE, MAKSUD, SOTSIAALTOETUSED
Üldprintsiibid
1. Vasakpartei pooldab tasakaalus eelarvepoliitikat. Eelarve ülejääk tuleb kasutada Eesti inimeste sotsiaalse turvalisuse suurendamiseks.
2. Vasakpartei pooldab sotsiaalkulutuste määra sisse seadmist protsendina sisemajanduse kogutoodangust.
3. Vasakpartei pooldab Eesti üleminekut Eurole tingimusel, et see on käibiv ja tugev valuuta hetkel, kui Eesti sellega ühinemiseks sobivaks osutub.
Maa- ja vähemarenenud piirkondade toetused
4. Vasakpartei pooldab eelarvepoliitikat, kus kulutuste planeerimisel on eelisolukorras Tallinnast väljapoole jäävad omavalitsused. Sellise poliitika eesmärk on lõpetada Eestis olukord, kus suuremad riigi investeeringud on suunatud Tallinna ja ka inimesed liiguvad maapiirkondadest ära pealinna. Eesti riik peaks rohkem tähelepanu pöörama nii maapiirkondadele kui ka teistele linnadele väljaspool Tallinna.
Maksud
5. Vasakpartei ei poolda maksude langetamist praeguses Eesti olukorras kus paljud sotsiaal-, tervishoiu ja haridussektori valdkonnad on alarahastatud
6. Vasakpartei pooldab sellist üksikisiku progresseeruva tulumaksu süsteemi sisseviimist, mis toetab kasvava majandusliku kihistumise peatumist ja toetab väikese sissetulekuga leibkondade inimväärsema elu võimalikkust.
7. Vasakpartei pooldab ettevõtluse kasumi maksustamist progresseeruva süsteemi järgi, kus keskmise suurusega Eesti isikute omanduses olevad ettevõtted maksavad väiksemat tulumaksu kui suured ja mitte-eesti päritolu ettevõtted.
8. Ettevõtte kasumi maksustamisel peaks kasutama maksuvaba miinimumi määra, kus maksustatava kasumi summa võrdub käibemaksu kohustuslaseks registreerimiseks nõutava käibe summa suurusega ehk 2006 aastal 250 tuhande krooniga. Selline maksustamissüsteem aitaks väike-ettevõtlusel elujõulisena püsida.
9. Praegusel hetkel on füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) maksustatud kõrgemalt kui teised ettevõtjad. Ettevõtluse kasumi maksustamisel peaks FIE ja kasumit taotlevaid ettevõtteid kohtlema võrdsetel alustel.

Sotsiaaltoetused
1. Eesti praegune pensionipoliitika soosib kõrgepalgalisi töötajaid ja tekitab tulevaste pensionäride vahelised mõõtmatud klassivahed. Eesti riik peaks sarnaselt teiste arenenud riikidega kehtestama maksimumi  piirangud teisele sambale juurde makstava osa suhtes ja suunama need vahendid pigem rahvapensionisse, et vältida suuri klassivahesid pensionäride hulgas
2. Erinevad invaliidsuspensionid ja sotsiaaltoetused ei võimalda inimestel ennast inimväärselt tunda. Nii invaliidsustoetused kui ka toetused vähekindlustatud peredele, peaks olema seotud Eesti keskmise palgaga. Igal eestimaalasel on õigus inimväärsele elule! Püsiva puudega inimene ei pea igal aastal tõestama näiteks seda, kas talle on uus jalg kasvanud. Püsiv puue on puue elu lõpuni, samuti riigi toetus sellisele inimesele.

RIIKLUS. ÕIGUSPOLIITIKA
1. Vasakpartei ei poolda, et riik finantseerib kasumid taotlevaid ettevõtteid avalike teenuste osutamisel. Esmatarbe teenuste osutamisega peavad riigis tegelema riiklikult hallatavad ettevõtted ja asutused. Vältida tuleks monopoolsete eraõiguslike ettevõtete tekkimist sotsiaalteenuste pakkumisel.
2. Vasakpartei pooldab toimivat sundvõõrandamise seadust ja selle praktilist rakendamist olukordades, kus omanik ei soovi oma vara arendada, või ka kasutada sektorites, mis pakuvad eestimaalastele vajalikke teenuseid.
3. Eesti Vasakpartei leiab, et vabariigi taastamisel läbi viidud erastamine oli väga suures osas äärmiselt halvasti planeeritud ja läbiviidud. Eesti Vasakpartei leiab, et tuleb üle vaadata erinevate riigi varade erastamise erapooletus ja taasriigistada ettevõtted, maad ja hooned, millede omanikud on need saanud pettuse või tutvuse teel. Samuti tuleb vastutusele võtta need isikud või isikute grupid, kes on erastatud ettevõtted ilmse omakasuga sulgenud.
4. Eesti Vasakpartei kujundab Eesti Vabariigi õigusriigist õiglusriigiks ja alustab sundüürnike represseerimisele poliitilise hinnangu andmisega ning nendele tehtud ülekohtu heastamisega;
5. Vasakpartei toetab Euroopa Liidu Põhiseadusliku Leppe muutmist selliseks, et see toetaks sotsiaalse Euroopa ideed ja tagaks Euroopa riikides võrdse töötajate ja inimeste kohtlemise. Euroopa Liidu Põhiseadusliku Lepe ei tohi toetada uue sõjaväe loomist. Euroopa Liidu Põhiseaduslik Lepe ei tohi piirata riikide sotsiaalse kindlustatuse süsteemide parendamist ja täiustamist riikliku sotsiaalkindlustuse tasemel.
6. Vasakpartei alustab rahvaalgatuse õiguse seadustamist, kus vähemalt 25 000 Eesti kodaniku allkirjaga eelnõu on samaväärne iga teise seaduseelnõuga, põhimõttel, et rahvahääletusele ei saa panna ega rahvaalgatuse korras muuta eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi.
7. Vasakpartei leiab, et erakondade asutamiseks nõutava 1000 liikme olemasolu on Eesti tingimustes liiga suur ja piirab kodanike omaalgatust. Eesti peaks kehtestama kolme inimese nõude erakonna asutamisel. Samuti peaks Eesti riik üle vaatama parlamendivalimistel makstava kautsjoni suuruse, praegu kehtiv 2 miinimumpalka on ilmselt ülejõukäiv väiksematele erakondadele.

MAAELU- JA PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA
1. Me väärtustame peretaludel ja nende ühistutel baseeruvat maamajandusmudelit. Toetame põllumaa säilimist eraõiguslike isikute ja eelkõige nendevaheliste ühenduste omandis. Me leiame, et riik peab suunama Euroopa Liidu põllumajandusabi peretalude ühenduste majandus- ja ühistegevuse kindlustamisele.
2. Eesti riik peaks leevendama piiranguid kohalike põllumajandustoodete müügiks erinevatele kohalikele toitlustusasutustele. Samuti peaks kasutama kaitsetolle nende riikide vastu, mille vastu see on võimalik, et kaitsta kodumaist põllumajandust.
3. Eesti riik peaks tagama põllumajandustootmise riigi julgeolekuhuvidest lähtuvalt vähemalt isevarustamise tasemel ja taastama riigi julgeolekuks vajalikud viljareservid. Väärtustame maheda ja tervisliku kodumaise toiduturu.
4. Maapiirkondades on sotsiaalse kihistumise vahed eriti märgatavad. Vasakpartei leiab, et riik peaks vähendame edasist ühiskonna kihistumist maal ning maa ja linna vahel. Riik peab investeerima maaomavalitsuste elamis-, tööstus- ja kultuuriasutustesse, et kindlustada maaelanikele püsivat eneseteostust ja inimväärset sissetulekut. Kindlustame linnainimestele sidemeid maaeluga. Toetame külaliikumist, maamajanduslikku ühistegevust ja kodanikuühiskonna arengut.
5. Vasakpartei leiab, et avalike teenuste kättesaadavus maal on viimaste aastatega aina halvemaks muutunud. Suurendame maaomavalitsuste juhtimis- ja finantsvõimekust käivitades omavalitsusametnike täiendõppe programmi ning eraldades riigieelarvest täiendavad vahendeid. Samuti peame oluliseks ühistranspordi ja eriti raudteetranspordi arengut ka maapiirkondade teenindamisel ja ühenduste loomisel suuremate keskustega.
6. Eesti riik peaks taasriigistama ilma kompensatsioonita metsamaad, mille hooldamisel eraomanikud on üles näidanud hoolimatust. Eraomanikest metsade valdajatel ei tohi olla õigust keelata teistel inimestel nendele kuuluval maal käimist ja seda läbivate teede kasutamist. Eraomanikul on õigus piirata teiste inimeste viibimist omal õuealal ja põllumaal. Seaduserikkujaid peaks karmimalt karistama.

KESKKONNA- JA LOODUSHOIUPOLIITIKA
Pärast fosforiidisõda on Eestis aina vähem kuulda muretsemist meie looduskeskkonna puhtuse eest. On levinud arusaam, nagu oleks mitmesuguste keskkonda säästvate seaduste rakendamine kahjulik meie majandusele. Igale ettevõttele peaks olema kõige tähtsamad tema kliendid, niisiis meie, inimesed. Ettevõte, kes müüb oma klientidele tooteid, mis võivad kahjustada nende tervist, või saastab teadlikult keskkonda, milles me kõik elame, on kuritegelik. Meie kõigi hool peab olema puhas keskkond, mis laseb meil rahulikult elada, ilma et liigsed kemikaalid meie ümber põhjustaksid tervisehäireid nagu vähk, millesse haigestumises on Eesti Euroopas esimeste hulgas. Kui on valida kas ettevõtte majanduslik heaolu või keskkond, tuleb olulisemaks pidada keskkonda
1. Tuumaenergia kasutamisel pooldame seisukohta, et olemasolevate tuumajaamade sulgemiseks tuleks leida võimalikult kiired meetodid ja uusi enam juurde ei rajataks. Taastuvenergia peaks tulevikus saama Euroopas peamiseks energiaallikaks. Eesti Vasakpartei ei poolda Eesti riigieelarvest teistes riikides aatomielektrijaamade rajamise toetamist ja leiab, et selle raha peaks kasutama kohalike energiatootmise võimaluste mitmekesistamiseks.
2. Eesti Vasakpartei pooldab Eestis põlevkivi kaevandamise järk-järgulist vähendamist ja üle minekut taastuvatele energia tootmise süsteemidele. Eesti Vasakpartei ei poolda ka kolmandates riikides Eesti riigi kapitali kasutamist põlevkivi kaevandamisel. Ka meist madalama arengutasemega riikide elanikud väärivad puhast elukeskkonda. Eestile on kasulikum investeerida kodumaisesse taastuvenergia tootmisesse.
3. Meie suurim varandus on eesti metsad, niidud ja veekogud. Paljudel Euroopa riikidel sellist varandust enam ei ole. Meil veel on ja meie kohus on seda kaitsta hävimise või rüüstamise eest. Me jagame oma Läänemerd teiste Euroopa riikidega, meie rannad on asendamatud ja nii meie kui teised Läänemere riigid peavad hea seisma Läänemere puhtuse eest. Pooldame ühepõhjaliste tankerite Läänemerel kasutamise võimalikult kiiret keelustamist ning kontrolli tugevdamist meie sadamates ning territoriaalvetes.
4. Eesti Vasakpartei seisab selle eest, et Euroopa Liidu direktiivid, mis kaitsevad puhast keskkonda ja inimeste tervist oleksid kooskõlas meie ideaaliga puutumatust loodusest ja ohutust kaubast. Euroopa Liidu seadused peavad panema suurkorporatsioonid vastutama oma tegevuse võimalike negatiivsete sotsiaalsete ja keskkonnamõjude eest Euroopas ja mujal maailmas. Vasakpartei seisukoht on, et rahvusvahelised keskkonnalepped ja säästva arengu põhimõtted peavad olema ülemuslikud kaubandusreeglite suhtes.

MAJANDUSPOLIITIKA, INFRASTRUKTUUR JA INNOVATSIOON
Eesti Vasakpartei leiab, et Eesti oma väikese rahvaarvuga ei ole võimeline võistlema selliste suurriikidega nagu Hiina ja India odava tööjõu turul, seepärast peab meie riigi tulevik rajanema teadusmahukal majandusel. Seepärast vajame me uut teadlaste põlvkonda, kes kogenud teadlaste juhendamisel pakuksid Eestile uusi innovaatilisi tehnoloogiaid ja tooteid, et tagada Eesti majanduskasv ka tulevikus rahuldaval tasemel. Majanduskasvu aluseks saab olla põhiliselt tootmine kuid kuna teenindussektori arendamine on lihtsam ja vähem ressurssi nõudev kui tootmine, peab Eesti riik pöörama erilist tähelepanu just tootmise arendamisele läbi teadusmahukate projektide, kus nii teadlased kui praktikud saaksid koostöös Eestile majanduslikult kindlustatud tuleviku loomisel koostööd teha. Riiklike Ülikoolide juures asuvad teadlaste töögrupid peavad olema piisavalt rahastatud, et neid motiveerida töötama Eesti riigi kasuks.
1. Eesti Vasakpartei pooldab selliste transpordiliikide infrastruktuuri toetamist eelisjärjekorras, mille keskkonnamõjud oleks väiksemad, näiteks raudtee, kaubavedu laevadega ja ühistransport.
2. Kogu Euroopat katab mugav ja kiire raudteetranspordivõrk reisijatele. Ka Eesti peab oma raudteed ühendama sellega ja võimaldama ka Eestis kiire ja mugava rongi kasutamist nii suuremate linnade vahel kui ka peatustega väiksemates kohtades.
3. Selleks, et toetada inimeste tervisekäitumist ja keskkonnasõbralikku transporti, peaks kõikidel omavalitsustel olema välja töötatud tänapäeva standarditele vastavad jalgratta- ja rulluisu teed.

TÖÖTAJATE ÕIGUSED JA TÖÖTURUPOLIITIKA
1. Töö- ja sotsiaalõiguse kaasajastamisel on esmatähtis tasakaalustatud areng ning lähtumine sotsiaalpartnerite kokkulepetest, et viidaks ellu õiglase palga poliitikat, soodustataks kollektiivläbirääkimisi ja palgamäärade kehtestamist laiendatud kollektiivlepingutega. Riigis peab olema tagatud kvaliteetne avalik teenus.
2. Vasakpartei pooldab kohustusliku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse jõustamist, mida rahastab tööandja.
3. Töötuskindlustushüvitis peab tõusma 70 protsendini töötaja palgast ning töötutoetus pool üleriigilisest alampalgast.
4. Töötajate täiend- ja ümberõppeks tuleb tagada riigieelarvest ja EL tõukefondidest piisavad vahendid. Riik peaks EL tõukefondidest toetama projekte, mis aiatavad suurendada sotsiaalpartnerite organisatsioonide tegevussuutlikkust.
5. Töö- ja sotsiaalõiguse kaasajastamisel tuleb pidada esmatähtsaks tasakaalustatud arengut ning lähtumist sotsiaalpartnerite kokkulepetest.
6. Tuleb viia ellu õiglase palga poliitikat, soodustada kollektiivläbirääkimisi ja palgamäärade kehtestamist laiendatud kollektiivlepingutega
7. Toetada EL tõukefondidest projekte, mis aitavad suurendada sotsiaalpartnerite organisatsioonide tegevussuutlikkust.
8. Tuleb eraldada riigieelarvest küllaldaselt rahalisi vahendeid haridustöötajate ja riigiteenistujate (sh pääste-, politsei-ja vanglaametnike) palkade suurendamiseks.

RAHVUSVÄHEMUSTE JA TÕRJUTUTE POLIITIKA
1. Eesti Vasakpartei leiab, et taastatud Eesti Vabariik on äärmiselt hoolimatult käitunud inimestega, kes siin juba aastakümneid koos on elanud. Kuuludes praegu Euroopa Liitu ja kaotades pidevalt oma rahvaarvus, tuleks Eestil reformida meie kodakondsuspoliitika. Kõik inimesed, kes elasid meie praegusel territooriumil ennem Eesti Vabariigi taastamist 20. augustil 1991, peaksid saama Eesti kodakondsuse, juhul kui nad siiani Eestimaal elavad, ei oma mõne muu riigi kodakondsust ja kodakondsuse saamiseks soovi avaldavad.
2. Eesti peaks erilist tähelepanu pöörama eesti keele tasuta omandamise võimalustele ja teistele siin elavatele rahvustele eesti kultuuri tutvustamisele.
3. Riigieelarves peavad olema vahendid keelekümbluse programmide regulaarseks läbiviimiseks nii kooliõpilastele koolide õpilasvahetuse teel, kui täiskasvanutele vastavates õppelaagrites.
4. Eesti Vasakpartei pooldab venekeelsete koolide põhikooli astmes järgjärgulist üleviimisel eesti õppekeelele. Õpilastel peab jääma võimalus põhiainete omandamiseks emakeeles algkoolis ja osaliselt ka põhikooli tasemel.
5. Riik peaks kontrollima kohalikke omavalitsusi, kuidas nad tulevad toime kodutute inimestega (ja kodutute loomadega) ning rakendama meetmeid, kui kodutute abistamiseks ja tavaellu tagasi aitamiseks pole küllaldaselt abinõusid tarvidusele võetud.

VÄLIS-, JULGEOLEKU- JA KAITSEPOLIITIKA
1. Vasakpartei leiab, et Eesti kaitsepoliitika seisukohalt on äärmiselt ohtlik osaleda kolmandates riikides peetavates sõdades, mida tänapäeval kutsutakse ka „rahu tagamise operatsioonideks”. Eesti Vasakpartei soovib eesti sõdurite välja toomist sellistest riikidest nagu Iraak ja Afganistan.
2. Transiatlantiline Põhja–Atlandi kaitseorganisatsioon NATO, kes vaid USA sõjatööstuse tarbeks maailmas uusi vaenlasi otsib, jäägu eilsesse. Euroopa globaalne missioon – Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile uue hingamise andmine ning OSCE mehhanismi efektiivne taaskäivitus on rahumeelse koostöö ainuvõimalik vorm kõigi inimeste tuleviku nimel.
3. Vasakpartei on veendunud, et naaberriikide vahel on vaja sõbralikke ja heanaaberlikke võrdsetel alustel põhinevaid suhteid. Vasakpartei soovib, et Eesti, Läti ja Leedu teeksid omavahel suuremat koostööd, eriti teemadel, mis puudutavad Euroopa Liidu sisest poliitika kujundamist. Samuti peaks Baltimaad otsima parimaid koostöövõimalusi Põhjamaa riikidega.
4. Eesti Vasakpartei pooldab heanaaberlikke suhteid Venemaaga, mis põhinevad üksteise mõistmisel ja vastastikustel kompromissidel. Eesti peaks alustama uusi piiriläbirääkimisi võttes lähteplatvormiks Tartu rahu järgse piiri, kui ainukese ametliku rahvusvahelise kokkuleppe järgse riigipiiri Eesti ja Venemaa vahel.
5. Eesti Vasakpartei leiab, et Eesti Vabariik peaks oma välispoliitilistes otsustes mitte sõltuma USA ametlikust välispoliitikast. Eesti Valitsus peaks välispoliitiliste otsuste tegemisel pidama läbirääkimisi eelkõige oma lähinaabritega.