Et veel kord avalikkusele selgitada, mida tooks endaga kogu ühiskonna jaoks kaasa töötajate usaldusisiku seaduse vastuvõtmine ning milliseid samme Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) kavandab selle eelnõu vastuvõtmise vastu, korraldas EAKL kolmapäeval, 15. veebruaril pressikonverentsi.

EAKLi hinnangul soovitakse eelnõuga kärpida ametiühingute, ainsa töötajate huve kaitsva sõltumatu institutsiooni, õigusi, mis tähendaks Eesti töötajaskonna jätmist tööandjate meelevalda. “Eelnõu koostajad tunnistavad tegelikult ametiühinguid kui arvestatavat jõudu ühiskonnas,” ütles EAKLi esimees Harri Taliga. “Kui ametiühingud oleksid nii nõrgad, nagu sotsiaalministeerium neid näidata püüab, poleks vaja töötajaid esindava ametiühingu õiguste kallale minna.”

Eelnõu koostanud sotsiaalministeerium on oma eelnõu-teemaliste sõnavõttudega avalikkust desinformeerinud, lausa otseselt valetanud. Usaldusisiku seaduse eelnõu vähendab olemasolevaid õigusi, aga ei anna töötajate esindamisele midagi juurde. “Selle taustal on eriti demagoogilised ministeeriumi krokodillipisarad ja väited, nagu oleks eelnõu eesmärk töötajate huvide tõhusam kaitse,” tõdeb Taliga.

Vaata eelnõud

Töötajate usaldusisiku seaduse (TUIS) eelnõu selgitused
EAKLi pressikonverents 15.02.2006

Eesti peab informeerimise-konsulteerimise raamdirektiivi ülevõtmiseks:
• seadustama tööandja kohustuse anda töötajatele regulaarselt informatsiooni ettevõtte olukorrast ja tuleviku perspektiividest;
• kehtestama informeerimise ja konsulteerimise protseduuri (millist teavet, kellele, kui sageli, milline on aeg konsulteerimiseks jne);

Eelnõu lisab usaldusisikule ülesandeid töötajate esindamisel, kuid ei suurenda tema tegevuseks ettenähtud õigusi ja tagatisi (hoopis kärbib neid) ning ei loo toimivat ja tööandjast sõltumatut süsteemi töötajate esindamiseks. Eelnõu kitsendab oluliselt töötajate õigust ise otsustada, kes neid esindab.

EAKLi seisukoht – eelnõu on otseses vastuolus:
a) EN informeerimise ja konsulteerimise raamdirektiivi 2002/14/EÜ mõttega
b) Eesti Vabariigi Põhiseadusega
c) Euroopa parandatud ja täiendatud Sotsiaalhartaga
d) ILO konventsiooniga 135

Vastuolu direktiiviga:
• lammutab toimiva töötajate esindamise süsteemi – täna toimib dialoog eelkõige nendel töökohtadel, kus on olemas ametiühing;
• informeerimise-konsulteerimise kohustuse ülevõtmisel tuleb arvestada riigis
väljakujunenud tavasid – Eestis on välja kujunenud tava, et ettevõttes
esindab töötajaid ametiühing —usaldusisik (kui seal tegutseb ametiühing)
• likvideerib AÜ usaldusisiku institutsiooni ja jätab AÜ esindajad ilma olemasolevatest õigustest (sh vaba aeg töötajate esindamiseks) ja vallandamiskaitsest.
Vastuolu Põhiseadusega:
• par. 11 lubab õigusi ja vabadusi piirata vaid kooskõlas põhiseadusega, piirangute kehtestamiseks peab ühiskonnas olema tungiv sotsiaalne vajadus – kõik need tingimused antud juhtumil puuduvad
• par. 12 keelab diskrimineerimise ja diskrimineerimisele õhutamise mistahes
alustel – TUIS diskrimineerib ametiühingu valitud esindajat
Vastuolu Sotsiaalhartaga:
• eelnõu rikub sotsiaalpartnerluse tava ja piirab oluliselt õigust ühinemisvabadusele;
• riik peab hoolitsema, et KÕIGILE töötajate esindajatele oleksid tagatud võrdsed võimalused ja õigused;
• riigil on kohustus tugevdada sotsiaalpartnerlust ning soodustada tööandjate ja töötajate organisatsioonide koostööd.
Vastuolu ILO konventsiooniga 135
Töötajate esindajad on:
a) ametiühingu valitud usaldusisikud;
b) töötajate üldkoosolekul valitud esindajad.
NB ! Üks ei välista teist

Eelnõu konkreetsed puudused ja probleemid:
1) väheneb usaldusisikutele ette nähtud vaba aeg töötajate esindamiseks – enam
kui 500 töötaja esindamisel vaid 24 tundi nädalas (täna 40 tundi)
2) tööandjale ei sätestata reaalset kohustust töötajaid informeerida ja nendega
konsulteerida, samas on tal õigus keelduda teabe andmisest.
3) puuduvad igasugused protseduurireeglid informeerimise-konsulteerimise
läbiviimiseks (AÜS § 22 tühistamisega nullitakse ära olemasolevadki reeglid)
4) ebaproportsionaalselt suur trahv (12 000 kr) usaldusisikule informeerimise
konsulteerimiskohustuse mittetäitmise eest
5) jätab usaldusisiku (ametiühinguta) ebavõrdsesse seisu suhetes tööandjaga:
• tal puudub vajalik teave, kogemus, võimalus kaasata eksperte tööandja plaanide analüüsimiseks ja omapoolsete ettepanekute tegemiseks
• usaldusisikul puuduvad vahendid nt riigilõivu ja kohtukulude tasumiseks, kui ta pöördub kohtusse, et nõuda tööandjalt seaduse täitmist

Miks pressib ministeerium vägisi peale täiesti kõlbmatut eelnõu?

G. Tavits. Töötajate esindamine ettevõttes ja käitises – Eesti valikud. Juridica, 2004, lk 688 – 699
Lk. 689 toob autor välja 2 üldisemat suundumust seoses töötajate osalemisega majanduslike otsuste langetamises:
1) tööandja tootlikkuse ja efektiivsuse suurendamine;
2) võimu ja tootmisvahendite ümberjagamine (st kaasosalus kui demokraatlik võim).
Lk. 689 on loetletud töötajate esindamisel esilekerkivaid probleeme:
2) esindajad saavad oma volitusi üksnes siis täiel määral teostada, kui nende käsutuses on piisavalt informatsiooni, vahendeid ning analüüsivõimalusi".

Lk. 698
"Et töötajate esindamine täidaks ettenähtud eesmärgid, tuleb Eestil loobuda ametiühingute monopoolsest seisundist ning minna üle dualistlikule esindamissüsteemile. See tähendaks seda, et käitise töötajad valiksid käitise nõukogu, kes on ametiühingust sõltumatu organ."
"Dualistliku süsteemi eeliseks on see, et tööandjal kaob hirm selle ees, et ta peaks kokku puutuma ametiühinguga."

Lk. 699
"...igasugune töötajate esindus ja läbirääkimismenetlus, mida püütakse eelkõige käitise tasandil juurutada, tekitab tööandjale probleeme nii ettevõtluse kui tööhõive teostamisel."

"tuleb ametiühingute tähtsust käitise tasandil vähendada."

Pressikonverents 15.02.2006