Esilehele

Dokumendid

Põhikiri

Programm

Uudised

Pressiteated

Välispoliitika

 KAVAND PROGRAMMILISEKS DEKLARATSIOONIKS

 

 

 

EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI

PROGRAMMILINE DEKLARATSIOON

“Eesti venekeelse- ja vene rahvusvähemuse tulevikugarantiiks on Euroopa Liidu poliitilised alusväärtused”. 

 

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei XIV (liitumis) kongress  _____.2008.a. Tallinnas,

 

Lähtudes  arengulistest reaalidest, mille kohaselt:

 

·        Eesti Vabariigi kuuluvus liikmesriigina Euroopa Liidu smsraha koosseisu paneb talle kohustuse austada liidu poliitilisi alusväärtuseid;

·        Euroopa Liit oma institutsionaalsel tasemel on kinnitanud oma poliitilist toetust Euroopa ühiskodu tulevikule kui paljukeelsele, paljukultuurilisele ja paljurahvuselisele kooslusele

·        Euroopa Liit on kuulutanud üheks oma poliitilistest alusväärtustest keeleliste vähemuste ja rahvusvähemuste kollektiivsete õiguste austamise ja tagamise;

·        Eesti taasiseseisvumise järgsed arengud kinnitavad, et 21 sajandi Eesti kujuneb paljurahvuselisess, paljukeelseks ja paljukultuurseks ühiskonnaks erinevalt XX sajandi esimese poole Eestist, mis tugines üherahvususel, ühekultuursusel ja ühekeelelsusel

·        Euroopa Parlament oma poliitilise resolutsiooniga keeleliste vähemuste ja rahvusvähemuste staatusest laienenud Euroopas, juhib tähelepanu vajadusele loetletud vähemuste kaitsemeetmeteks Ida-Euroopa nn. uusliikmetest riikides,

·        Euroopa Liit on kehtestamas paralleelselt liikmesriigi kodakondsusega ka liidu kodakondsust ning peab esmatähtsaks kodakonduseta isikute arvu radikaalset vähendamist, kolmandate riikide kodanikele võimaluse andmist osavõtuks liidu poliitilisest ühiselust;

·        Eesti Vabariik ei ole ühinenud või ratifitseerinud rida Euroopa Nõukogu aluskonventsioonidest, mis käsitlevad  keeleliste- ja rahvusvähemuste alusõiguseid,

·         Eesti Vabariik ei ole seadusandlikult taganud oma Põhiseaduses deklareeritud keeleliste vähemuste õiguseid omakeelsele asjaajamisele ega ka võrdse kohtlemise raames välismaalaste, s.h. kodakondsuseta isikute, võrdsele poliitilisele kohtlemisele kodanikuõiguste kasutamisel.

 

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kongress, konstanteerides et:

 

·        Euroopa Vasakpartei oma asutamismanifestis seadis üheks oma poliitiliseks prioriteediks vähemuste kaitse, üheks kaitset vajavaks vähemuseks on ka rahvuslikud- ja keelelised vähemused. Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kui Euroopa Vasakpartei liikmespartei solidariseerub Manifestis sisalduvaga, mille kohaselt “aastakümneid on Euroopa Liitu konstrueeritud “ülevalt”, väljaspool ja ilma tema kodaniketa ja tihti nende huvide vastu, seda vaatamata Euroopa rahvuste, kultuuride ja keelte mitmekesisusele”, ning rõhutab, et sellist suhtumist on 1991.a. taasiseseisvunud Eesti Vabariigis ignoreeritud ka Eestis.

·        Euroopa Parlamendi fraktsioon Ühinenud vasakpoolsed/Põhjala vasakrohelised (GUE/NGL) on parlamendihääletusel kinnitanud oma poliitilist toetust Euroopa Parlamendi resolutsioonile “Vähemuste kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika kohta laienenud Euroopas” (P6_TA(2005)0228), rõhutades sellega oma toetust vähemuste kaitse poliitikale Ida-Euroopas, s.h. ka Eestis;

·        Euroopa Parlamendi resolutsioon “Vähemuste kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika kohta laienenud Euroopas”, sätestades Euroopa Liidu poliitilise kultuuri ühisalusena:

-         et vähemuste õigused on põhiliste inimõiguste lahutamatu osa ning tuleb teha selget vahet (rahvus)vähemuste, sisserändajate ja varjupaigataotlejate vahel,

-         kinnitab euroopaülese poliitilise alusväärtusena toetust Euroopa Nõukogu konventsioonile “ Euroopa regionaal- või vähemusrahvuste keelte harta” ;

-         annab rahvus- ja keelelise vähemuse poliitilise määratluse, mis käsitleb sellisena ka Eesti arvukat vene keelt kõnelevat kogukonda, tegemata vahet nende kodakondsusliku staatuse vahel;

-         mõistab hukka fakti, et diskrimineerimine etnilisel pinnal jätkub erinevatel tasanditel, hoolimata Euroopa Liidu  vastu võetud meetmetest Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 13 rakendamisel;

-         peab oluliseks eristada äsja sisserännanutest vähemusi ja traditsioonilisi rahvuslikke ja etnilisi vähemusi, kes on pärismaised territooriumil, kus nad elavad;

-         hoiatavad poliitika eest, mis muudab sisserännanute integratsiooni ebasoovitavaks assimilatsiooniks;

-         on arvamusel, et erilist tähelepanu tuleb osutada inimgruppidele, kes kuuluvad keelevähemustesse ning kutsub liikmesriike üles kohtlema neid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa regionaalsete või vähemusrahvuste hartas.

-         Kutsub oma liikmesriike üles rakendama nende territooriumil elavate kodakondsuseta isikute kogukondade suhtes rahvusvähemuste avalikus elus tõhusa osalemise põhimõtet, nagu sätestab “Rahvusvähemuste kaitse raamkonvetsioon”, kergendama ja kiirendama nende natualisatsiooniprotsessi, et laiendada Euroopa Liidu kodakondsust nii kiiresti kui võimalik enamikule neist, kellel see puudub

·        Eesti Vabariik on ühinenud ja ratifitseerinud “Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni” (01.02.1995.a.) , milles sisalduva kohaselt.

-         Pooled kohustavad looma eeldusi, mis on vajalikud vähemusrahvustesse kuuluvatele isikutele oma kultuuri alalhoidmiseks ja arendamiseks ning identiteedielementide, nimelt religiooni, keele, traditsioonide ja kultuuri säilitamiseks,

-         Pooled hoiduvad sellisest poliitikast ja tegevusest, mille eesmärk on vähemusrahvustesse kuuluvate isikute assimileerimine vastu nende tahtmist, ning kaitsevad neid isikuid mis tahes niisuguste assimileerimisele suunatud tegevuste eest;

-         Pooled õhutavad sallivuse ja kultuuridevahelise dialoogi vaimu ning võtavad tõhusad meetmed, soodustamaks oma territooriumil elavate isikute vahelist vastastikust lugupidamist ja mõistmist eelkõige hariduse-, kultuuri- ja massimeedia valdkonnas, olenemata nende isikute rahvuslikust, kultuurilisest, keelelisest identideedist;

-         Piirkondades, kus vähemusrahvusesse kuuluvad isikud on traditsiooniliselt asunud või kus nende arv on suur, püüavad pooled…kindlustada tingimused, mis võimaldaksid nendel isikutel ja haldusasutustel suhelda vähemuse keeles,

-         Piirkondades, kus vähemusrahvusesse kuuluvad isikud on traditsiooniliselt asunud või kus nende arv on suur, püüavad pooled… oma haridussüsteemi raames tagada vähemusrahvustesse kuuluvatele isikutele võrdsed võimalused vähemuse keele õppimiseks või õpetuse samiseks selles keeles. Meedet rakendatakse, takistamata riigikeele õppimist või riigikeelset õpetust,

-         Pooled tunnistavad oma haridussüsteemi raames, et vähemusrahvustesse kuuluvatel isikutel on õigus asutada ja juhtida oma erakoole ja eratäiendõppeasutusi.

 

·        Et ratifitseerides 09.06.2006.a. ja jõustades 26.06.2006.a. “Euroopa Põhiseaduse lepingu”, on Eesti Vabariik:

 

-         võtnud endale kohustuse selle osaks oleva Liidu Põhiõiguste Harta aktsepteerimise, mille art II-81 välistab igasuguse diskrimineerimise etnilise päritolu, rahvusvähemusse kuulumise või kodakondsuse alusel.

-         Liidu kodakondsust käsitlev art I-10 käsitleb Euroopa Liidu kodakondsust laiema mõistena kui seda on liikmesriigi kodakondsus.

·        Et Eesti Vabariik ei ole senini ratifitseerinud keeleliste- ja rahvusvähemuste õiguste kaitse aluseks olevaid ”Inimõiguste ja Põhivabaduste Euroopa konventsiooni” protokolli nr.12 ja “Euroopa regionaal- või vähemuskeelte hartat”, mille tähtsust Euroopa Liidu poliitikate alusaktina on rõhutatud Euroopa Parlamendi resolutsioonis “Vähemuste kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika kohta laienenud Euroopas” .

·        Et Eesti Vabariigi Põhiseaduse par.12 keelustab diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise rassilisel, rahvuslikul või keelelisel alusel, PS par.9 sätestab võrdse kohtlemise ka välismaalaste erinevate kategooriate vahel ja paragrahv 52 sätestab vähemusrahvuste õiguse kasutada seadusega määratletud ulatuses ja korras kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena vähemusrahvuste keelt,

 

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, juhtis tähelepanu sellele, et.

 

·        Eesti poliitilistes ringkondades on vältavalt puudunud poliitiline tahe:

luua soodustavaid tingimusi põhiliselt vene keelelisse- ja rahvusvähemusse kuuluvate kodakondsuseta isikutest ja kolmandate riikide kodanikest välismaalaste naturalisatsiooniprotsessile, loobudes restitutsioonilisest sõjaeelse Eesti Vabariigi vastavast seadusandlikust mehhanismist kodakondsuse omistamisel ja tõrjudes seda osa pikaajalise elanikkonna staatuses isikuid (Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 016, 23.01.2004, lk 44–53). mõistes) vältavalt kõrvale ühiskonna poliitilisest juhtimisest;

-         hoidudes poliitilistest meetmetest põhiseadusega sätestatud keeleliste vähemuste õiguse realiseerimisest kasutada kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena vähemusrahvuste keelt, ei ole täidetud endale võetud kohustusi, mis johtuvad ratifitseeeritud “Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioonist”,

-         hoidutud on selliseid Euroopa alusväärtuseid kandvate konventsioonidega ühinemisest või nende ratifitseerimisest, nagu seda on ”Inimõiguste ja Põhivabaduste Euroopa konventsiooni” protokolli nr.12 ja “Euroopa regionaal- või vähemuskeelte hartat”,

-         Venekeelse gümnaasiumi järk- järgulise sundüleviimisega eestikeelsele (riigikeelsele) õppele hoidutakse “Euroopa vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioonis” sisalduvate soovitustest tagada õpetuse saamist vähemusrahvuse keeles. Riigikeele õpetus vähemusrahvuse keelsetes koolides ei ole tagatud ei pedagoogiliselt ega metoodiliselt,

-         Järjekindlalt vastustatakse venekeelse õppekeelega erakõrgkoolide õppekavade atesteerimist, mis paratamatult ahendab vähemusrahvuse keelse kõrghariduse andmist selle soovijaile.

-         Poliitiliselt järjepideva seisukohana  on hoidutud  Euroopa Parlamendi resolutsioonis “Vähemuste kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika kohta laienenud Euroopas” esitatud nõudest kehtestada erinev suhtumine “äsja sisserännanutele”, “traditsioonilistele rahvuslikele ja etnilistele vähemustele”. Käsitlus, mille kohaselt 1940.a. eelsed “etnilised ja keelelised vähemused” on õigusliku järjepidevuse kandjatena priviligeeritud seisundis perioodil 1945-1990 Eestisse immigratsiooniprotsesside tulemusel alaliselt elama asunud  “etniliste ja keeleliste vähemustega võrreldes”, ei ole aktsepteeritavad euroopalike poliitiliste alusväärtuste kontekstis

-         Kehtestades “Euroopa parlamendi valimise odav kiirlaen seadusega” ja “Kohaliku omavalitsuse  volikogu valimise seadusega” õiguse Euroopa liidu liikmesriikide Eestis alaliselt elavatele kodanikele kasutada aktiivset valimisõigust /kandideerimisõigust/, samuti õiguse omada liikmelisust poliitilistes erakondades, samas välistades selle õiguse mitmeid põlvkondi Eestis alaliselt elavaile kodakondsuseta isikuile ja kolmandate riikide kodanikele – on rikutud  Põhiseaduse par-s 9 sätestatud välismaalaste võrdse kohtlemise põhimõtet.

 

Lähtuvalt eeltoodust, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei deklareerib oma  programmiliste eesmärkidena:

 

·        Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi poliitika vähemusrahvuste ja keeleliste vähemuste suhtes tuleb üle viia Euroopa liidu poliitilistele alusväärtustele. Euroopalikkus ei ole ühendatav Eesti kui multikultuurse, multikeelse ja multirahvusliku ühiskonna ümberkujunduse katsetega ühekultuurseks, ühekeelseks ja üherahvuslikuks. Eesti vajab nimetatud eesmärkidel pikaajalist ja riiklikku sisepoliitilist “tolerantsusprogrammi”.

·        Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriik peab aktsepteerima, ratifitseerima ja ellu viima Euroopa Liidu ühtseid poliitilisi alusväärtusi, s.h. neid, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi resolutsioonis “Vähemuste kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika kohta laienenud Euroopas”, “Euroopa Nõukogu ”Inimõiguste ja Põhivabaduste Euroopa konventsiooni” protokollis nr.12 ja “Euroopa regionaal- või vähemuskeelte hartas”.

·        Eesti peab tagama kehtivate Põhiseaduslike normide ja väärtuste, s.h. välismaalaste võrdse kohtlemise, ebavõrdsuse lubamatuse tuginevalt rassilisele, rahvuslikule või keelelisele erinevusele ja vähemusrahvuse keele kasutusõiguse kohalike omavalitsuste sisese töökeelena piirkondades, kus vähemusrahvuse keelt kasutab enamus selle elanikest. Töötame selle nimel, et initsieerida ja seadustada seadused ja seadusmuudatused, mis tagaksid vähemusrahvuste keele kasutuse kohaliku omavalitsuse sisemise töökeelena, võrdsustaks Eestis alaliselt elavate kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud Euroopa liidu liikmesriikide kodanikega nii Euroopa parlamendi valimistel, kohalike omavalitsuste valimisel kui ka erakondade töös osalemisel.

·        Lubamatu on vene keele kui suurima keelelise vähemuse ja vähemusrahvuse õiguse piiramine mitte anda kesk- ja gümnaasiumiharidust nende emakeelse, viia õpe kesk- ja gümnaasiumi  astmel üle riigikeelele. Eesti riik peab tagama süvendatud eesti keele õppe vene õppekeelega koolides juba alates algastme esimestest klassidest. Euroopa vähemusrahvuste raamharta sätetega on vastuolus teha takistusi erakõrgharidusele vähemusrahvuse keeles.

·        Eestimaa Ühendatud Vasakpartei deklareerib, et eraõiguslikus ja isikliku suhtluse raames on nii vene keel keelevähemuse keelena kui eesti keel riigikeelena võrdsed – suhtluskeele valik konkreetsetel juhtudel on suhtlejate eraasi.

·        EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI DEKLAREERIB, ET SEAB OMA POLIITILISEKS EESMÄRGIKS LÄBI EUROOPA VASAKPARTEI JA VIIMASE SAADIKUGRUPI EUROOPA PARLAMENDIS PROTSESSI INITSIEERIMISE, MILLE KOHASELT  EUROOPA LIIDU KODANIKU STAATUS  OLEKS LAHTI SEOTUD LIIKMESRIIGI KODAKONDSUSEST, RAJATUD EUROOPA ÜHISKODU JA EUROOPALIKE ALUSVÄÄRTUSTE TUNNUSTUSEL, ET EUROOPA LIIDU KODAKONDSUS LAIENEKS AUTOMAATSELT KOGU LEGAALSE IMMIGRATSIOONI TULEMUSEL TEKKINUD PIKAAJALISE ELAMISLOAGA ISIKUTE RINGILE,. TAOTLEME EUROOPA LIIDU KODAKONDSUST KÕIGILE EESTI KODAKONDSUSETA ISIKUILE JA KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKEST ALALISTELE ELANIKELE, SÕLTUMATA EESTI KUI LIIKMESRIIGI KODAKONDSUSE  OMISTATUSEST.

 

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei XIV (liitumis) kongres deklareerib, et loetletud eesmärkide saavutamiseks alustab ta aktiivset poliitilist lobbytööd Euroopa Vasakparteis, Euroopa Vasakpartei rahvuslikes liikmesparteides ja Euroopa Parlamendi fraktsioonis GUE/NGL “Ühendatud vasakpoolsed”.

Erakonna esindajate valitusel Eesti Vabariigi Riigikogusse algatame seal seadusandliku protsessi käesolevas deklaratsioonis loetletud Euroopa Liidu alusväärtuste tunnustamiseks keelelistele- ja vähemusrahvustele suunatud poliitikas ja  seadusandlikeks otsustusteks.

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei

XIV (liitumis) kongress

Tallinnas, _____ .2008.a.

 

                          

 

 

 

Esileht Põhikiri Programm Kongressid Pressiteated Materjalid Ajaleht Keskjuhatus Piirkonnad Noortesektsioon Naljanurk  Valimised Aruanded Liikmeks astumine Välispoliitika