Prantslaste „Ei” Euroopa liitriigiks muutmise lepingule võis halvaks uudiseks olla paljudele Eesti Riigikogus esindatud parteidele, kuid see ei olnud üllatuseks Eesti Vasakparteile. Nagu teada, siis Eesti nii võimu- kui opositsiooniparteid suhtlevad Euroopas vaid parempoolsete ja tsentristlike parteidega, kes Euroopa ühtse majandusruumi oma kontrollimise alla saamist on propageerinud. Eesti Vasakparteil on juba kümme aastat suhted Euroopa erinevate vasakparteidega ja Euroopa Vasakpartei hakkas Prantsusmaa ei-sõna ette valmistama juba eelmisel aastal. Prantsuse kommunistid olid need, kes selle lootuse ka Prantsusmaal tõsise enamushäältega teoks tegid, ilmselt hollandi sotsialistid teevad sama kolmapäeval.

Juba eelmise aasta oktoobris toimus Roomas Itaalias konverents teemal: „Teistsugune Euroopa Konstitutsioon on võimalik” ja arutati, mida peaks ette võtma, et sellisel kujul seda tavainimeste heaolule firmaomanike kasumeid eelistavat lepingut vastu ei võetaks. Kui meile tundub Euroopa sotsiaalsem kui Eesti, siis eurooplased soovivad seda ka nii hoida. Roomas leiti, et rahvahääletusel on kõige võimalikum saada eitus Prantsusmaalt. Samas tegi muret, et ka paremäärmuslased seal on samal seisukohal, kuigi teiste põhjendustega. Prantsuse kommunistid ei ole huvitatud sellest, et Euroopa Liit ära laguneks. Paremäärmuslased aga rõhuvad just teistsuguste kultuuride vastuvõetamatusele ja suhtuvad halvustavalt niinimetatud „poola torulukksepa” fenomeni, mille üks osa ka eestlane on. Vasakparteid aga pooldavad kultuurilist mitmekesisust ja sealjuures ka rahvuste võimalust oma kultuuri riigis säilitada kedagi teist sealjuures rõhumata.

Samas ei saa Euroopa Liidu sõbralikkust väita Hollandi sotsialistide kohta. Juba Euroopa Parlamendi valimiste ajal läks Hollandis paremini kui varem neil, kes Euroopa Liidu vastu esinesid. Hollandi sotsialistid tunnevad muret, et sellises liidus võib keset Euroopat asuvast riigist ikkagi poliitiliselt ääreala saada, juba praegu on suurriikidele andestatud stabiilsusepaktist kõrvalekalded. Midagi nii totrat kui Eestile ja teistele väikeriikidele väänatud suhkrutrahv annab aga välja mõelda.

Milleks Eestile peaks vaja olema Euroopa Liidu lepingut, kui see meile midagi juurde ei anna, suhkrutrahvi ta igatahes maksta ei aita.

Sirje Kingsepp
30.mai.2005

PS! Artikkel kirjutatud juuli alguses ajalehele Kesknädal, kes seda ei avaldanud.