Euroopa Parlamendi valimised 2004

PAREM EUROOPA TULEB VASAKULT

2004 Euroopa Parlamendi valimiste platvorm Sisukord 1.  Eestile Euroopast – sotsiaalne stabiilsus ja turvatunne! 2.  Puhas loodus ja keskkond on kõigile eluliselt tähtis. 3.  ESDTP on Euroopa Liidu militariseerimise vastu. 4.  Euroopa minevik ja tulevik – siin on vaja ka meie kriitilist lähenemist 5.  Eesti jääb ka Euroopas rahvusriigiks! 6.  Euroopa tulek Eestisse – seltsimehe küünarnukitunne konkurentsis homse nimel! 7.  Meie ei soovi, et Euroopa Liidust kujuneks Euroopa Ühendriigid! 8.  Kõikidel rahvustel Eestis on õigus oma keelele ja kultuurile. 9.  Valid Euroopasse Tööpartei – valid Vasakpartei ja Põhjala sotsialismi! 1.  Eestile Euroopast – sotsiaalne stabiilsus ja turvatunne! Läinud kümnend on Eestis nagu kogu postsotsialistlikus Euroopas olnud varakapitalistliku stiihia ohjamata tallermaa - kõikelubatavus tugevamale, kiiremale, moraalitumale ja jõukamale. XX sajandi üheksakümnendad Eestis olid naasmine sajandi alguse sotsiaalsetesse kataklüsmidesse. Kõrvuti sellega edeneb arenenud Euroopa – õigusriigi Euroopa, kapitali ja töö tasakaalustatud vastasseisu Euroopa, sotsiaalse turvatunde paratamatuse mõistmisele jõudnud Euroopa. See Euroopa tuleb tuua Eestisse. Euroopa Sotsiaalharta põhimõtted ja väärtused tuleb tuua Eestisse. Euroopalik, riigi osalusel reguleeritav töö- ja palgapoliitika tuleb tuua Eestisse. Seda Euroopat aitab Eestisse tuua töölisliikumise sajandipikkune läänelik traditsioon, läänemaailma juba tehtud kompromissid ja peetud klassilahingud. Eesti peab üle võtma Euroopa sotsiaalsed standardid. Läheme Euroopa Parlamenti, et koos Euroopa Vasakpartei ja vasakpoolsetega kaasa aidata sellele protsessile, kujundada homne Euroopa mitte ainult kodaniku Euroopaks, vaid ka SOTSIAALSE HEAOLU Euroopaks. 2.  Puhas loodus ja keskkond on kõigile eluliselt tähtis Pärast fosforiidisõda on Eestis aina vähem kuulda muretsemist meie looduskeskkonna puhtuse eest. On levinud arusaam, nagu oleks mitmesuguste keskkonda säästvate seaduste rakendamine kahjulik meie majandusele. Kuid selline vaatenurk on lühinägelik. Igale ettevõttele peaks olema kõige tähtsamad tema kliendid, niisiis meie, inimesed. Ettevõte, kes müüb oma klientidele tooteid, mis võivad kahjustada nende tervist, või saastab teadlikult keskkonda, milles me kõik elame, on kuritegelik. Meie kõigi hool peab olema puhas keskkond, mis laseb meil rahulikult elada, ilma et liigsed kemikaalid meie ümber põhjustaksid tervisehäireid nagu vähk, millesse haigestumises on Eesti Euroopas esimeste hulgas. Kyoto protokollis toodud võimalus emissioonikvootidega kauplemiseks on muutnud kvootide kehtestamise esialgset eesmärki - keskkonda kaitsta - ja teinud sellest ärilise kauplemise objekti, kuid kõike ei peaks siin maailmas siiski osta ja müüa saama.   Tuumaenergia kasutamisel pooldame seisukohta, et olemasolevate tuumajaamade sulgemiseks tuleks leida võimalikult kiired meetodid ja uusi enam juurde ei rajataks. Taastuvenergia peaks tulevikus saama Euroopas peamiseks energiaallikaks. Finantstoetust võib anda ainult sellisele transpordi infrastruktuurile, mille keskkonnamõjud oleks väiksemad, näiteks raudtee, kaubavedu laevadega või ühistransport.   Meie suurim varandus on eesti metsad, niidud ja veekogud. Paljudel Euroopa riikidel sellist varandust enam ei ole. Meil veel on ja meie kohus on seda kaitsta hävimise või rüüstamise eest. Me jagame oma Läänemerd teiste Euroopa riikidega, meie rannad on asendamatud ja nii meie kui teised Läänemere riigid peavad hea seisma Läänemere puhtuse eest.   ESDTP seisab selle eest, et direktiivid, mis kaitsevad puhast keskkonda ja inimeste tervist oleksid kooskõlas meie ideaaliga puutumatust loodusest ja ohutust kaubast. Euroopa Liit seadused peavad panema suurkorporatsioonid vastutama oma tegevuse võimalike negatiivsete sotsiaalsete ja keskkonnamõjude eest Euroopas ja mujal maailmas. ESDTP seisukoht on, et rahvusvahelised keskkonnalepped ja säästva arengu põhimõtted peavad olema ülemuslikud kaubandusreeglite suhtes. 3.  ESDTP on Euroopa Liidu militariseerimise vastu Euroopa koostöö sai purustava löögi Teises Maailmasõjas, mis jaotas meid idaeurooplasteks ja lääneeurooplasteks, kuid see jaotus ei teinud meid alaväärtuslikeks, vaid andis uue kogemuse, millest on õppida kõigil riikidel. Seepärast on vaja olla piisavalt kriitiline, et otsustada, kas me liigume õiges suunas või on vaja teha olulisi muudatusi. Milliseks areneb Euroopa Liit? Kas on piisavalt kaitstud demokraatia ning inimõigused, kui palju ja mida dikteeritakse liitu kuuluvatele riikidele Brüsselist, arvestamata konkreetse riigi elanikkonna arvamust ja vajadusi? Need küsimused vajavad Euroopa Liidu arengu kriitilist jälgimist.  Transiatlantiline Põhja–Atlandi kaitseorganisatsioon NATO, kes vaid USA sõjatööstuse tarbeks maailmas uusi vaenlasi otsib, jäägu eilsesse. Euroopa globaalne missioon – Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile uue hingamise andmine ning OSCE mehhanismi efektiivne taaskäivitus on rahumeelse koostöö ainuvõimalik vorm kõigi inimeste tuleviku nimel.  Arvestades USA viimaste aastate agressiivset välispoliitikat, on äärmiselt ohtlik, kui ka Euroopa Liit hakkaks kujundama endast Euroopa Ühendriike. Ajalugu on näidanud, et suurenev rivaalitsemine tugevate blokeeritud süsteemide vahel võib endaga kaasa tuua ettearvamatult negatiivseid tagajärgi ning sõda on see, mida me rohkem maailmas näha ei taha.  Euroopa Liidu muust maailmast blokeerimise asemel tuleks investeerida rohkem aruka rahvusvahelise koostöö arendamisesse. Meie ja ka kogu Euroopa ajalugu on näidanud, et suurte ja tugevate kasuahnus on viinud tervete rahvuste ja riikide hävingule. Koostöö, mis põhineb ühistel eesmärkidel ja arusaamadel, mitte salakavalusel ja ahnusel, aitab meil kui väikesel riigil ka suures Euroopas tuua kasu kogu Eesti rahvale, niisamuti Euroopale ja teistele maadele maailmas. Moraalne ning sotsiaalselt kindlustatud naaber on alati parem kui ebastabiilne ja me ei saa mööda vaadata teistest probleemsetest piirkondadest maailmas. Euroopa Liit peaks rohkem tähelepanu pöörama Lähis-Idale, kus demokraatia ja inimõiguste „juurutamisega“ tegeleb USA oma sõjaliste jõudude abil. Euroopa Liidu ülesanne on lahendada konflikte rahumeelsel teel. ESDTP on Euroopa Liidu militariseerimise vastu! Euroopa Liit ei vaja oma isiklikku sõjaväge või massihävitusrelvi. Turvalisus väljaspool Euroopat on juba niigi ohtu seatud ning ühe sõjalise jõu lisamine maailmakaardile ei too rahu maa peale 4.  Euroopa minevik ja tulevik – siin on vaja ka meie kriitilist lähenemist Euroopa Liidu areng on suures osas kujunemas vaid uusliberaalsete tunnusjoontega majandusühenduseks. Me ei vaja superriiki, kus on olulised ainult suured riigid ja suurettevõtted ning tavakodanike huvide eest ei seista ei liidu sees ega eraldi. Euroopa Liit on kaitsetollide ja põhjendamatute toetussüsteemidega kujundanud majandusbloki, mis on kahjulik teistele riikidele ja nende tavakodanikele. Euroopa Liidu subsideeritud eksport ja imporditollid on loonud olukorra, mis sisuliselt piirab teiste riikide põllumajanduse ja toiduainete tööstuse ning –turu normaalset eksisteerimist. Eesti oli sunnitud lõpetama kõik väliskaubandust sätestavad koostöö lepingud kolmandate riikidega. Olukorras, kus NSVL lõpetas eksisteerimise, on suurem hulk seal asunud riike väga halvas majanduslikus ja poliitilises olukorras ning Euroopa Liidu impordipiirangud koos eksporditoetuste süsteemiga raskendavad nende olukorda veelgi. Riik, millel on raskusi oma majanduse arendamisega, võib sõjaliselt ohtlikuks saada ka teistele riikidele ja eelkõige kannatavad sellises olukorras tavakodanikud. ESDTP soovib, et Euroopa Liit reguleeriks minimaalselt vastastikust kaubavahetust kolmandate riikidega.  Uusliberaalne maailmavaade, mis on üles ehitatud rikkama ja tugevama, kiirema ja võimekama toetamise põhimõttel: kus aidatakse vaid seda, kes ise ennast aidata suudab; rahavõimu eelistus inimhuvide ees – selline on meie praegune reaalsus Eestis. Samas on Põhja-Euroopa säilitanud ühiskondlikul solidaarsusel tugineva heaoluühiskonna sotsiaalse mudeli. Tänaseks on uusliberalism saanud tagasikäigu kogu Euroopas. Seda oludes, kus Pariisi, Rooma, Berliini tänavaile on vasakpoolsete erakondade kutsel oma sotsiaalsete saavutuste kaitseks tulnud miljonid lihtsad inimesed.   Ei pensionisüsteemide lõhkumisele! Ei riigi kontrolli lõdvendamisele tööandja ja töövõtja suhetes! Ei sotsiaalabi süsteemide kärpimisele! 5.  Eesti jääb ka Euroopas rahvusriigiks! Eesti Euroopas on siiski rahvusriikliku riigimudeli idee kestvuse kandja. Eesti ei pääse oma kohast kahe maailma piiril. Eesti on olnud ja jääb piiririigiks kahe kultuuriruumi vahel. Eesti ajalooliselt kujunenud alalhoidlikkus ja kangekaelne soov olla rahvas omal maal jääb toimima ka oludes, kus ta on suubunud uude rahvaste ja riikide perre ja ühendusse. Nii nagu eile, ei soostu Eesti ka homme uue liidu tänuliku eestkostetava rolliga. Eestile jääb oma suhe Venemaaga ja seda ei asenda Euroopa - Venemaa suhted. Eestile jääb oma suhe naabritega põhjas, lõunas ja läänes –ja seda ei saa asendama suhted Brüsseli võimukoridorides. Eestile jääb oma arusaam väärtustest ja traditsioonidest ja seda ei hakka asendama eurodirektiivist tulenev. Eestlane tõrjub oma kodu piirest hundikarja ka siis, kui Euroopa on selle liigi punasesse raamatusse kandnud. Eestlane peab porgandit ja kaalikat juurviljaks ka siis, kui direktiiv need puuviljadeks nimetab, eestlane hüüab 2,5 %-list piima piimaks ka siis, kui Euroopa seda piimaveeks kutsub – ja tunnustab Eesti seaduse ülimuslikkust ka siis, kui Euroopa kohus Eesti põhiseaduse kõrvaliseks tunnistab. Ei õpetanud Moskva meid ruutpesitsi kartulit külvama, ei sunni Brüssel meid soolakilu ja seajalgu mittestandardseks tunnistama.  Läheme Euroopa Parlamenti selleks, et takistada Eesti rahvuslikele traditsioonidele ja väärtustele mõistetamatut bürokraatlikku seadusloomet.  6.  Euroopa tulek Eestisse – seltsimehe küünarnukitunne konkurentsis homse nimel! Kas läheme Euroopasse või toome Euroopa Eestisse? Varakapitalismi pahedes vaevleval Eestil on vähe sellist mida viia Euroopasse. On aga mida tuua: euroopalikku arusaama inimlikkusest. Kogemust sellest, kuidas riik saab ja võib olla inimväärse elu garandiks. Kuidas jõuda miljonäri ja kehviku ühiskondliku solidaarsuseni elus eneses põhimõttel: kellel on, see jagab vaesemaga. Kuidas tsiviliseeritult toimima panna töö ja kapitali edasiviiv konkurents. Kuidas hajutada Eesti töövõtja hirm oma peremehe ees. Kuidas müüa tööjõudu euroopalikult tasuvalt. Selline areng on loomulik, on euroopalik, on paratamatu. Mida varem Eesti impordib Eestist klassiteadvust ja klassiteadvuslikku poliitilist kultuuri – seda varem saame üheskoos eurooplasteks. Jäädes samas eestlasteks oma isamaal. ESDTP läheb Euroopa Vasakparteiga valimistele, tundmaks Euroopa Parlamendis vasakpoolse Euroopa - prantsuse, saksa, soome, hispaania, itaalia, rootsi, kreeka töölisliikumise – küünarnukitunnet. Euroopalikult homse Eesti nimel. 7.  Meie ei soovi, et Euroopa Liidust kujuneks Euroopa Ühendriigid! On oluline, et Brüsselist tulevad otsused oleksid korralikult läbi kaalutud. Euroopa Komisjoni, Keskpanga ja Euroopa Nõukogu järelevalvet võib ka vähendada, aga Euroopa Parlamenti valitud liikmete tegevuse eesmärk ei tohi olla vaid nende isikute isiklike huvide rahuldamine. Valijad peavad saama ka europarlamendi liikmeid tagasi kutsuda, mitte ainult neile küsimusi esitada. Demokraatia tugevdamine Euroopas saab alguse demokraatia ulatusest igas riigis ja siin on Eestil veel pikk tee käia. Niikaua kuni Euroopa Liit ei ole võimeline meile sotsiaalset õiglust tagama, peame sellega oma riigis ise hakkama saama. Praeguseks on paljud meie seadused juba kooskõlla viidud Euroopa Liidu direktiividega, millega me oleme nõustunud ilma erilise aruteluta, kas need meile ka vajalikud on. Riikide ja rahvuste kohustused ning õigused peavad Euroopa Liidu sees olema tasakaalus. Pikaajaliselt planeeritud ja demokraatlik Euroopa Liit on selle võti. Ühenduste ja tavakodanike suurem kaasamine otsustamisesse tagab demokraatia ja parema tuleviku. Kodanikena peaksime kõik hoolima sellest, millist arengut me soovime ja mida me saame oma tuleviku heaks teha: Euroopa Liit ei tohi olla keeruline struktuur kõikvõimalikest mittedemokraatlikest ametitest, kus ainsale demokraatlikult valitud institutsioonile, Euroopa Parlamendile on jäetud vaid kontrolliv, mitte seaduseid algatav või vastu võttev funktsioon. Võrdsete riikide liit, nii nagu Euroopa Liit algselt planeeritud oli, mitte Superriik, see on meie kujutlus tuleviku Euroopa Liidust ja just sellel põhjusel peab iga saadik, kes Eestist Euroopa Parlamenti valitakse, seisma eesti rahva, mitte oma erahuvide eest ning leidma fraktsioonisisese koostöö võimalusi teiste maade saadikutega ühise sotsiaalse ja võrdsete õigustega riikide liidu idee eest seismisel. Ebademokraatlik ja väiksemaid liikmesriike allasuruv Superriik ei ole Eestile vajalik ning ESDTP seisab selle eest, et kui Euroopa Liit selliseks kujuneb, peab liikmesriigil olema valutu võimalus Euroopa Liidust välja astuda. 8.  Kõikidel rahvustel Eestis on õigus oma keelele ja kultuurile Euroopa austab ja arvestab vähemustega. Vasakpoolne Euroopa tunnustab rahvusvähemuste identiteeti, õigust kultuurilisele iseolemisele ja õitsengule. Ka Euroopa Liiduga ühinev ja uuenev Eesti on rahvusvähemuste kodumaa. Venekeelse vähemuse kodumaa. Ajalugu on Eestile pärandanud elanikkonnast kolmandiku moodustava venekeelse rahvusvähemuste grupi, kelle tulevik on samuti Eesti tulevik, kellel kodakondsusest sõltumatult on õigus Euroopa Liidu tähelepanule, tunnustusele ja võrdsele kohtlemisele. Eesti homne on eeskuju rahvusvähemuste integreerumisel Euroopa rahvaste perre. Läheme Euroopa Parlamenti looma kodakondsuseta Eesti elanikele Euroopa Liidu tuge võrdselt kõigi selle ühenduse kodanikega. Läheme Euroopa parlamenti toetama rahvusvähemuste identiteeti kogu Euroopas. Eesti ei ole kõige väiksem riik Euroopas ja ka meie rahvaarv ei ole kõige väiksem, kuid iga Eestimaal elav inimene on meile olulise tähtsusega. ESDTP seisab koos Euroopa Vasakparteiga selle eest, et ükski inimene ei tunneks ennast oma sünnimaal tagakiusatu või rõhutuna. Selleks, et hoida suurrahvuste liitriigis oma riigi eripära, ei saa me tõrjuda ühtegi Eestit oma koduks pidavat venelast, ukrainlast või mõnda teist eestimaalast. Kui meie, eestlased, soovime, et Euroopa Liidus säiliks meie keel ja kultuur, siis ei tohi me ka teiste meie maal elavate rahvuste ja muude vähemuste inimõigusi piirata.   9.  Valid Euroopasse Tööpartei – valid Vasakpartei ja Põhjala sotsialismi! Armas Eesti valija! Euroopa Parlamendi tegemised ei ole üles ehitatud ei saadik-spetsialisti tarkusele, ei kuldsuu kõneosavusele. Need rajanevad maailmavaadete konkurentsil ja liikmesmaade poliitiliste aatekaaslaste ühistööl. Euroopa homset kujundavad üleeuroopalised poliitiliste erakondade kooslused. Juba täna on end neisse sisse möllinud enamus Eesti poliitilistest erakondadest. Parempoolset konservatismi esindava Euroopa Rahvapartei kaudu võivad Euroopa Parlamendi konservatiivsete fraktsioonis olla tegijateks Isamaaliit ja Res Publica. Kokkuleplust esindava Euroopa Sotsialistliku Partei kaudu võib Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni tööd mõjutada end ümber nimetanud Mõõdukate erakond. Paremäärmuslikku majanduslikku uusliberalismi jutlustava Euroopa Liberaalse Partei kaudu saavad Euroopa tuleviku kujundamisel Euroopa Parlamendi liberaalse fraktsiooni kaudu kaasa rääkida hiljutised koostööpartnerid Eesti Riigikogus – Reformi- ja Keskerakond. Tööpartei toetub Euroopas lugupeetavatele vasakerakondadele läbi Euroopa Vasakpartei ja selle EP fraktsiooni. Valid Tööpartei ja tema esindajad – valid Euroopa Vasakparte - valid lääneliku töölisliikumise toetuse. Toetad Euroopa tulevikumudelit, mis rajaneb Euroopa Liidu Põhjala riikide – Soome ja Rootsi –heaoluühiskonnal. Valid ühiskondliku solidaarsuse homses Euroopas. Turvalise ja inimesekeskse. Kinnitatud ESDTP konverentsil Tallinnas 03.04.2004