Infoleht

SOTSIAALNE DEMOKRAATIA

Number 1 (13) (märts 2003)

VALIMISTE ERI

Lugupeetud valija!
HOMSE ÜLE OTSUSTAD VAID SINA!

Paljud teist on endale kindlasti esitanud küsimuse: miks? Miks kasvavad ebakindlus homse päeva suhtes, töötus, ökoloogilised ohud? Miks suurenevad sotsiaalsed vastuolud? Kas sellist arengut põhjustab inimeste egoistlik, ürgsete instinktidega inimloomus, pürgimine maksimalistliku tarbimise poole, rahvuslik või usuline vaenutsemine?

Probleemide lahendamiseks on pakutud individualismi õhutavat kapitalismi ideoloogiat ja inimeste majanduslikule võrdsustamisele suunatud kommunismiutoopiat.

Meie arvates on need inimühiskonna ajaloos läbikäidud etapid.

Kuid jäänud on, arvan, et igaveseks, isikuvabadust ja kohustusi, õigust omandile, sotsiaalset regulatsiooni tunnustav ideoloogia - euroopalik sotsiaaldemokraatia. Selle all me mõtleme ühiskonna progressiks ja stabiilsuse tagamiseks uusi väärtusi loovat sotsiaalset turumajandust. Selle ideoloogia põhiväärtuseks on põhimõte, et raha võim ei tohi üles kaaluda töökust, südametunnistust ega abivalmidust. Tähendab, et esmane on sotsiaalsuse mõõde ja ka loodushoidlikkus. Elu sellised põhiväärtused nagu TÖÖ, VASTASTIKUNE ABI, ÜHISTUNNE, LOODUS, PEREKOND, LOOV MÕTE ja SISEMINE ILU on meie partei humanistlikud põhiväärtused,millele tugineb ka euroopalik arusaam demokraatiast.

Me oleme veendunud, et sotsiaaldemokraatliku poliitilise eetika ja rohelise elulaadi seadmine maailma globaliseerudes kolmanda aastatuhande alguses avab tee kaasaegsele infoühiskonnale, aitab ületada XX sajandi vastuoludest lõhestatud pärandit. Oleme veendunud, et valitsusse ja riigikokku ei peaks minema uhke autoga sõitma, turismireisi tegema ja kõrget palka saama, vaid missioonitunde ja mõistusega Eesti rahvast teenima.

Lugupeetud valijad! Ärge laske ennast mõjutada paksust rahakotist ega suuresuulistest lubadustest. Hääletage sotsiaaldemokraatlikke ideid esindavate kandidaatide poolt.

Ükskord me võidame niikuinii!

Tiit Toomsalu
Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei esimees,
saadikukandidaat nr. 606

HALBU AMETNIKKE VALIVAD HEAD KODANIKUD, KES EI HÄÄLETA.
Georg Nathan, 1882-1958

MEIE KANDIDAADID

Valimisringkond nr. 1 (Põhja-Tallinn, Haabersti, Kristiine)
TIIT TOOMSALU
sündinud 1949
ESDTP esimees, Riigikogu saadik
nr. 606

Valimisringkond nr. 2 (Kesklinn, Lasnamäe, Pirita)
SIRJE KINGSEPP
sündinud 1969
Arhitektuuristuudio pearaamatupidaja
nr. 607

Valimisringkond nr. 3 (Mustamäe, Nõmme)
KATRE-LIIS OJAMAA
sündinud 1972
tõlkija-literaat
nr. 608

Valimisringkond nr. 4 (Harju- ja Raplamaa)
HENN REINOLA
sündinud 1938
tavanditeenuste korraldaja
nr. 609

Valimisringkond nr. 5 (Saare-, Hiiu- ja Läänemaa)
ENN EHALA
sündinud 1936
vabakutseline kunstnik
nr. 610

Valimisringkond nr. 6 (Lääne-Virumaa)
HELMUT JÜRGENSON
sündinud 1955
Eesti Metsatöötajate Ametiühingu ehitussektori nõunik
nr. 611

Valimisringkond nr. 7 (Ida-Virumaa)
UNO SEPP
sündinud 1939
Jõhvi linnavalitsuse projektijuht
nr. 612

Valimisringkond nr. 8 (Järva- ja Viljandimaa)
KATRIN SEPP
sündinud 1966
Viiratsi Lastekodu kasvataja
nr. 613

Valimisringkond nr. 9 (Tartu- ja Jõgevamaa)
KALJU HERMANN
sündinud 1939
AS Kavastu põld juhataja
nr. 614

Valimisringkond nr. 10 (Tartu linn)
MALLE SALUPERE
sündinud 1931
pensionär
nr. 615

Valimisringkond nr. 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa)
AADO KUHLAP
sündinud 1946
Põlva Keskraamatukogu raamatuköitja-restauraator, Vastseliina vallavolikogu liige
nr. 616

Valimisringkond nr. 12 (Pärnumaa)
LEMBIT MIIL
sündinud 1960
OÜ Ortotehnic müügiesindaja
nr. 617

Eesti riik ja rahvas kestku! Vasakvaade -- elukvaliteet kõigile!

Ära ütle, et elu on inetu, hall,
et väsinud oled ta vaevast.
Püüa alati aimata pilvede all
sinist lapikest heledat taevast.
(Doris Kareva)

Olen sündinud Tartus ja elanud siin kaks kolmandikku oma elust, välja arvatud kasvamine Virumaa metsnikutalus ja 8 aastat Siberis. On tulnud teha kõiki maatöid nii väiketalus kui suurmajandis, töötada autoremonditehases. 1962 lõpetasin Tartu Ülikooli vene filoloogina ja 1974 psühholoog-sotsioloogina.

Olen töötanud raamatukogus, ülikooli rektoraadis, Maarjamõisa kliinikute ametiühingu esimehena, ka kooliõpetajana. Töö Ajalooarhiivis koos keelteoskusega ja ajaloohuviga tõi teaduse juurde. Viimase paarikümne aasta jooksul olen pidanud raadioloenguid eesti ajaloost (1995-1997) ning arhiivileidude põhjal avaldanud ligi sada teaduslikku ja populaarteaduslikku artiklit eesti, vene ja saksa keeles, millest osa on koondatud eestikeelsesse kogumikku "Tõed ja tõdemused. Sakste ja matside jalajäljed nelja sajandi arhiivitolmus" (1998, II tr. 1999, 422 lk.). Raamatu teemadeks on Eesti ajalugu laiemalt, Eesti ärkamisaeg ja kolmandaks saksa-eesti-vene kultuurikontaktid eeskätt XIX sajandi esimesel poolel ja Tartuga seotud isikute näitel.

Olen ka varem, aga eriti pärast taasiseseisvumist võtnud ajakirjanduses sõna paljudel päevateemadel, rõhutades kriitilist hoiakut võimude suhtes, kes läbematus Euroopa-ihaluses kipuvad silmist laskma oma maa ja rahva heaolu.

Olen alati uskunud ja arvan seni, et ükski lollus ega ülekohus ei saa igavesti kesta ja et sellele ei tohi vaikselt alistuda. Samal põhimõttel kandideerin riigikogusse, et esindada seda alandatute ja solvatute Eestit, keda tahetakse olematuks kuulutada, aga kelle "järeleaitamiseta" keskklassi tasemele rahvuse ja kultuuri edasikestmine muutub võimatuks.

1962. aastast olen abielus Maks Saluperega. Oleme üles kasvatanud 3 tütart ja tunneme rõõmu hetkel 8 lapselapsest.

Malle Salupere
kandidaat nr. 615.

Eestimaa tulevik rajaneb tugeval majandusel ja kindlal õigusriigil

ESDTP nimekirjas kandideerin, kuna olen ametiühingutöötaja ja olen veendunud, et Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei tegutseb eelkõige vähemkindlustatud, ausate tööinimeste huvides. Kuna olen aktiivne poliitikast ja ametiühingu tööst huvitatud pereisa, leian, et oma õigusi tuleb kaitsta kõigi seadusandlike vahenditega ning tööinimesi kaitstes tuleb võidelda sotsiaalsete õiguste eest demokraatlikul viisil.

Helmut Jürgenson,
saadikukandidaat nr. 611

Taotleme tõelist õiglusriiki! Tahame tõelisi sotsiaalseid tagatisi!

Mina, Kalju Hermann, olen sündinud 25. oktoobril 1939 Valgamaal. Olen lõpetanud EPA põllumajanduse ökonoomika ja organiseerimise eriala. Põhilise aja olen töötanud põllumajanduses, sellest veerandi majandi direktorina. Põllumajanduses töötan ka käesoleval ajal põllumajandusettevõtte nõukogu esimehena ning sama ettevõtte tütarettevõtte juhina, mis moodustab samuti veerandi minu tööstaaz^ist.

Olen abielus. Perekonnas on 2 täiskasvanud poega, kes on abielus ja elavad omaette.

Olen valitud teist korda vallavolikogu liikmeks.

Kalju Hermann,
kandidaat nr. 614.

Kaitseme kalleimat loodusvara: inimest! Vaesusega saab ja tuleb võidelda!

Hea valija, jälle on kätte jõudmas aeg, mil kutsutakse meid täitma oma kodanikukohust. 2. märtsil 2003. a. on riigikogu valimised. Tõsi on see, et riigikogu on oma rahva nägu.

Kuna ka mina olen otsustanud riigikokku kandideerida, siis ütlen omad seisukohad, mis ühtivad Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei seisukohtadega, otse välja:
· Ei Euroopa Liidule - sellega ei ole kiiret, enne vaatame, missuguseks ta kujuneb ja kas ta kasu asemel rohkem kahju ei too
· Pooldan astmelist tulumaksu - kes rohkem teenib, see ka rohkem maksab. Miks peavad madalapalgalised maksma 26% tulumaksu, kui nad hiljem peavad taotlema toimetulekutoetust?
· Ei 500-kroonilisele toimetulekupiirile - 1400 krooni elatusmiinimumiks! Vaesusega saab ja tuleb võidelda!

Kui mõtled samuti kui mina, siis hääleta minu poolt, kandidaadi nr. 616 poolt.

Aado Kuhlap,
ESDTP aseesimees, kandidaat nr. 616

Miks ma hääletan Katre-Liis Ojamaa poolt

Ma tunnen Katre-Liisi kui noort ja aktiivset kultuuri ja kunstilembelist inimest, kellele on omaseks saanud sotsiaal-demokraatlik maailmatunnetus. Tema nagu ka mina on arvamusel, et
- tuleb tagada sotsiaalne kindlustunne kõigile ühiskonna liikmetele sõltumata passi värvist, rahvusest, keelest või usutunnistusest;
- prioriteediks peab olema turvalisus ja inimõigused ja seda mitte ainult sõnades;
- raha võim ei tohi üles kaaluda töökust, südametunnistust ega abivalmidust;
- meie ainus tulevik on lapsed, kelle olukord, haridus ja tervis, rääkimata üha kahanevast sündivusest peab olema riigi ja omavalitsuse esimeseks prioriteediks;
- astmelise tulumaksu kehtestamine vastab maailmapraktikale;
- tuleb väärtustada usuline sallivus ja toetus usuliikumistele kui eetiliste väärtuste hoidjale. Ausus ausse!

Liidia Treiman,
valija Mustamäelt

Hääletan Tiit Toomsalu poolt!

Mulle meeldib see, et Tiit Toomsalu on riigikogus üks vähestest rahvaesindajatest, kes kaitseb ka maarahva ning vaesemate inimeste huve. Ta on aktiivne riigikogu liige ning oskab alati öelda arutelus olevate küsimuste kohta asjaliku ning motiveeritud seisukoha. Praeguses sotsiaalselt ebakindlas olukorras on ju väga oluline, et osutataks tähelepanu sotsiaalse kindlustunde ja meditsiinilise teeninduse parandamisele. Ka nende küsimustega on Tiit Toomsalu energiliselt tegutsenud.

Korduvalt on ta riigikogus välja öelnud näiteks mõtte, et haigestunud inimene peab saama ravimeid osta hinna eest, mis vastaks tema rahakoti võimalustele.

Arvan ka, et enamusele inimestele on vastuvõetav härra Toomsalu seisukoht, et tõeliselt demokraatlik on vaid selline ühiskond, kus kõikidel elanikel on võrdsed võimalused ja nende suhtes kehtivad ühesugused õigused. Teisiti ei tohiks ju olla!

Miks mitte siis hääletada Tiit Toomsalu poolt?

Olavi Orusaar,
valija valimisringkonnast nr. 1

ESDTP erakorraline XI kongress

Osalusest Eesti Vabariigi Riigikogu 2003. aasta valimistel
ESDTP erakorralise XI kongressi resolutsioon

Tiit Toomsalu poliitilisest aruandest

Aruandja rõhutas, et partei põhiülesandeks on säilitada Tööpartei identiteet Eesti ainsa vasakparteina ja tugevdada selle sotsiaaldemokraatlikke algeid, määrata tulevikupoliitika suunad, kasutada parlamendi tribüüni vasakpoliitika populariseerimiseks. Tiit Toomsalu kinnitas, et tema ligi 800 sõnavõttu riigikogu kõnetoolist väljendasid partei ametlikku poliitilist joont.

Tööpartei nime all osaleti kümnes kohas kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Aruandja tunnustas eriti Võru maakonnas ja Kuressaare linnas teostatud tegevust seoses valimistega.

Suurt tähelepanu osutas ettekandja koostööle parlamendiväliste opositsioonierakondadega ja sotsiaaldemokraatlike erakondadega läänes. Samas ta tunnistas, et maailmavaatelised erinevused ei võimaldanud Eestis uue ühise vasakpartei sündi.

Ettekandes osutati palju tähelepanu ka siseorganisatsioonilisele tööle. Positiivselt rõhutati Võrumaa organisatsiooni tegevust. Napilt kümnelt partei liikmelt on organisatsioon kasvanud üle 100 piiri!

Samas Tiit Toomsalu tunnistas, et erakonna juhina ei suutnud ta tagada partei nõuetekohast finantseerimist ning sellest tulenes ka tagasihoidlik partei ridade kasv ja nigelad tulemused kohalikel valimistel.

Aruandja püstitas ettekande lõpus küsimuse, kas ühiskond on vasakpoolsuse uueks omaksvõtuks küps, ning vastas sellele: on, sest teisi tegijaid ei ole. Tuleb veelgi tõhustada vasakpoolset propagandat avalikkuse hulgas.

In memoriam

Rahvakirjanik Paul Kuusberg
1916 - 2003
Täname tehtu eest!
Erakonnakaaslased

Aeg on laulda väikene hümn

Viis: lagunenud NSV Liidu ja tänase päeva Venemaa hümni viis

Euroopa, Euroopa, me elame koopas.
Nii mandunud on meie elukultuur.
Su hingus on võimas. Ei iial sind sõimaks,
kui võtaks meid enese hoolde sa nüüd.

Refrään:
Oh, suur ja vaba Euroopamaa,
su juurde viib mind roopapaar
ja lennuk ja auto ja allmaaraudtee!
Su juurde tuleks ma ka roomates,
teel tähelippe heisates.
Su vabadust haista on ülim mu soov!

Su vaimsus on võietud Kristuse hurmast,
kus tulest ja mõõgast on liidetud maad.
Su tarkus on alanud kloostrite kullast
ja autodafeedest, mis lõõmanud ka.

Refrään

Ei õigluse rüpest saa keegi meist minna.
Ei tarkuse vastu saa kuldseimgi suu.
Võiks tähti veel palju su lipule panna,
et säraks need öösel, kui väljas on kuu.

Refrään

Nüüd tõusku kõik rahvad, kes mõistnud reaalsust,
ja pooldavaks hääleks las tõsta nad kätt
ning sündida laske nii riigil, kus võrdsed
on näitleja, farmer, poliitik ja pätt!

Refrään

PS! Veel on võimalik infolehte nr. 13 saada ka trükitud kujul - kirjuta