Eesti Vasakpartei soovib, et Euroopa Põhiseadus tagaks riigi sotsiaalse vastutuse oma rahva ees

Alates 2004 aasta maikuust kuulume Euroopa Liitu ning allume seal kehtivatele reeglitele. Föderaalriigist lahutab meid vaid ühise põhiseaduse jõustumine. Euroopa Liidu liikmesriikidel on Põhiseadusliku Leppe heakskiitmiseks aega 2006. aasta hilissügiseni. Kui kasvõi üks liikmesriik lepet heaks ei kiida, siis see ei jõustu.

Eesti Vasakpartei soovib Euroopa Põhiseaduse panemist rahvahääletusele, kuna rahvahääletus on ainuvõimalik vorm otsedemokraatia rakendamisel ja meie Riigikogu saadikud on otsustanud paljudes küsimustes tihtipeale vastupidiselt oma valijate soovidele.

Samas kutsub Eesti Vasakpartei koos teiste Euroopa vasakparteidega hääletama rahvahääletusel põhiseaduse vastu.

Kui Euroopa Põhiseadus rakendub praegusel kujul , siis:

1. Liikmesriikide paljude sisepoliitika ja kõikide välispoliitika küsimuste üle hakatakse otsustama väljaspool Eestit - Brüsselis, Berliinis, Pariisis
2. Põhiseadus ei kaitse inimesi ühisel vabaturul toimuva eest ja eestlane ei suuda maksta võrdselt keskeurooplasega kaupade ja teenuste eest
3. Uues põhiseaduses ei ole kesksel kohal mitte inimene ja heaoluühiskonna ideaal, vaid majanduspoliitika, mis on kasulik suurettevõtetele ja nende omanikele
4. Põhiseadus halvendab sotsiaalset kindlustatust ka nendes riikides, kus ta praegu hästi toimib, eestlaste sotsiaalne kindlustatus on aga veel hapram kui teistes Euroopa riikides
5. Euroopa Liit loob oma armee, mille maksavad kinni liikmesriikide kodanikud, ka eestlased.

Kõike eelnevat arvesse võttes ja toetudes Euroopa Vasakparteide pikaajalisele kogemusele Euroopa Liidu Põhiseaduse aruteludes deklareerib Eesti Vasakpartei:

• Eestis peab korraldama rahvahääletuse Euroopa Põhiseaduse kinnitamise üle
• Rahvahääletusel on eesti rahvale kasulik hääletada praegusel kujul oleva Euroopa Põhiseaduse vastu

Tallinnas, 18.detsembril 2004.a.
ESDTP korraline XIII kongress .