25 POLIITILIST RESOLUTSIOONI EESTI SISERIIKLIKEST ÜLESANNETEST

 

Resolutsioon nr. 1

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei astub välja selle eest, et kõik töötahtelised inimesed saaksid ausalt ja auga maksta oma palgast riigimakse;

et neil oleks töötasu, mis kindlustab peale toidu ja korteri ka võimaluse maksta ühistranspordi kuu- või kvartalikaardi eest, tellida ajalehti, osta ajakirju ja raamatuid, käia teatris ja olla vajadusel kohe võimelised hoolitsema oma tervise eest.

 

Resolutsioon nr. 2

ESDTP toetab uut rahvusliku ühtsuse kokkulepet ärimaailma, tööandjate, erakondade ja kiriku osalusel ning teatab valmidusest osaleda selle väljatöötamisel. Rahvusliku ühtsuse kokkulepe olgu aluseks Eestis möllava varakapitalistliku stiihia ohjamisel, raamistikuks ühiskonna varal iselõhestumise tagajärgede ületamise raskel teel, Esimese ja Teise Eesti - vaesuse ja rikkuse - töö ja kapitali kokkupõrke vältimise eelduseks, pikaajaliste sotsiaalsete kohustuste ja vastastikku tagatud sotsiaalsete standardite taseme määratlejaks. Eesti ei vaja ühiskonda lammutavaid klassikonflikte!

 

Resolutsioon nr. 3

ESDTP toetab Vabariigi Presidenti Eesti arengu rõhuasetuste muutmisel. Aeg on asuda lahendama siseriiklikke edasilükkamatuid ülesandeid. Sotsiaalsed tagatised Eesti Vabariigi kestvusele saame anda vaid meie ise, mitte Euroopa Liit ega NATO.

 

Resolutsioon nr. 4

ESDTP jätkab jõupingutusi riigikogus ja arvestab valijate toetusega EV Põhiseaduse muutmisel, andmaks kodanikele Eesti riigielu juhtimiseks seadusandliku algatuse õiguse.

Rahva soov, millele on andnud allkirja 10 000 (kümme tuhat) kodanikku, peab saama võrdväärseks valitsuse esitatud seaduseelnõuga.

 

Resolutsioon nr. 5

Eesti Vabariigi Presidendi otsevalimine rahva poolt ja tema regionaalpoliitilise tasakaalustaja roll tuleb sätestada põhiseadusega.

ESDTP teeb ettepaneku anda regionaalarengu eest vastutavate maavanemate nimetamise õigus Vabariigi Presidendile.

 

Resolutsioon nr. 6

ESDTP ei näe kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmiseks väljapääsu valdade liitmises. Vaesuste kokkuliitmine ei anna rikkust!

Linnade, valdade ja riigi vastastikuste kohustuste maht tuleb ümber jagada - riik peab maakondlike struktuuride kaudu kandma kohustusi, mida vald ei suuda rahastada.

 

Resolutsioon nr. 7

ESDTP peab loomulikuks ja endastmõistetavaks Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse naasmist majandustegevusse turgu tasakaalustava jõuna ning seni veel säilinud riigi- ning munitsipaalse ettevõtluse erastamise peatamist. Riigiettevõtluse ülesandeks on tööpuuduse vähendamine, hinnatõusu pidurdamine ja rahvusliku toormeressursi käitlus rahvuslikes arenguhuvides.

Riigiettevõtte peamiseks eesmärgiks on taskukohase, vajadusel doteeritava avaliku teenuse müük.

 

Resolutsioon nr. 8

ESDTP lõpetab võimule tulles vastutamatuse riiklikus ettevõtluses, lõpetab korruptsiooni ja vastutuse hägustamise riiklike aktsiaseltside juhatuste ja nõukogude sildi all. ESDTP taastab riigi- ja munitsipaalettevõtted, otsese ja vahetu käsu- ning vastutusliini.

 

Resolutsioon nr. 9

ESDTP peab võimalikuks erakätesse müüdud rahvusliku rikkuse taasriigistamist, hüvitades ühiskondlikku huvi eiravale omanikule vaid otseinvesteeringud. Rahvuslikule arengule ja ühiskondlikule heaolule suunatud riiklik ettevõtlus on ühiskondliku tasakaalustatud arengu alus.

 

Resolutsioon nr. 10

Monopoolse ettevõtte pakutav massikaup või teenus on riigipoliitika osa.

Elektri-, vee-, telefoni-, küttesooja-, pangateenuse vms. müügihinna ja kasumimarginaali kehtestab riik või kohalik omavalitsus. Sellise kauba hinnakujunduse aluseks on ühiskondlikud huvid.

ESDTP nõuab oma valijate tahte toel telefoni abonomenttasude, vee liitumistasude, elektritarbimise eritasude ja muude analoogsete hinnamoonutuste tühistamist, jae- ja hulgiostjate ristsubsideerimise taastamist ning lõpetab era- ning äritarbijate võrdsustamise hinnakujunduses.

 

Resolutsioon nr. 11

ESDTP mõistab hukka AS Eesti Põlevkivi lammutusprotsessi, põlevkivikaevandamise jätkuva vähendamise, kaevanduste sulgemise sellest johtuva elu hääbumisega kaevandusasulates.

Meie põlevkivi on Eesti Vabariigi, mitte Euroopa Liidu rahvuslik rikkus - ühtne põlevkivikaevanduste kompleks peab jääma riigi enamusosalusel baseeruvasse omandusse, Eesti riigi otseseks ülesandeks on põlevkivikasutusel tugineva rahvusliku tööstuse säilitamine, uuendamine ja arendamine.

 

Resolutsioon nr. 12

ESDTP ei toeta eurostandardite valimatut rakendamist Eesti majanduses. Väikese ja keskmise suurusega tootjate ja töötlejate väljatõrjumine eurostandardite kohaldamise sunnil ei ole uus elukvaliteet, vaid hävitamise järjekordne ring. Tööpartei peatab väikeettevõtluse hävitamise nii linnas kui maal.

 

Resolutsioon nr. 13

ESDTP peab õigeks riigi naasmist alkoholi tootmise ja müügiturule. Toetame "Liviko" ja Moe piiritusetehase taasriigistamist, riigi viinamonopoli loomist ja viina müügihinna kehtestamisse sekkumist analoogselt tubakatoodete juba toimiva hinnaregulatsiooniga.

 

Resolutsioon nr. 14

ESDTP ei toeta riigieelarve absoluutse tasakaalustatuse põhimõtet jooksva aasta kulude suhtes.

Eelarvedefitsiidi ainsaks õigustuseks on vältimatute sotsiaalprogrammide rahastamine.

 

Resolutsioon nr. 15

ESDTP maksupoliitilised prioriteedid on:

• progresseeruv üksikisiku tulumaks - täna nõuab ühiskondlik solidaarsus edukamatelt ohvrit üldiseks rahuloluks.

• maamaksu aluseks oleva maa maksustamise hind lahutatakse maa turuväärtusest.

• Üksikisiku tulumaks kantakse täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

 

Resolutsioon nr. 16

Maa müügikeeld Eestis mitte püsielanikest välismaalastele.

 

Resolutsioon nr. 17

Põllumajandusliku väiketootmise edasikestvuse ja konkurentsivõimekuse aluseks saab olla vaid sihipärane riigi- või kohaliku omavalitsuse rahastatav abiprogramm. Riiklikud kokkuostu-, hulgimüügi- ja eksportorganisatsioonid peavad turgu tasakaalustama.

 

Resolutsioon nr. 18

Sotsiaalprogrammide, ravi- ja pensionikindlustuse rahastamise kõige kiiremaks, stabiilsemaks ja õiglasemaks teeks on sõda ümbrikupalkadega koos palga alammäära olulise tõstmise ning riiklikult teostatava palga normeerimise laiendamisega avalikult sektorilt erasektorile. Riigil on õigus kehtestada palga alammäärad erialade lõikes.

Sõda ümbrikupalkadega tähendab mitte tööandjast ettevõtte sulgemist, vaid ettevõtte juhtide ning omanike kriminaalvastutust.

 

Resolutsioon nr. 19

Värskelt jõustunud riikliku pensionikindlustuse seadus on vanaduspensionide taseme kinnikülmutuse seadus viitega rahapuudusele ja küüniline oma soovis välistada pensioni tõstmise problemaatika poliitilistes debattides.

Tööpartei seisab jätkuvalt selle eest, et pensionide indekseerimine tähendaks nende tagatud ja proportsionaalset tõusu võrreldes elukalliduse kasvu ja inflatsiooniindeksiga ja poleks seotud sotsiaalmaksu laekumise kasvuga.

 

Resolutsioon nr. 20

Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei ei luba arstiabi muutmist sõltuvaks abivajaja rahakotist.

Nõuame riigi otsese vastutuse taastamist arstiabi korraldusel ja tagamisel, Riikliku Haigekassa muutmist riigiasutuseks sotsiaalministeeriumi haldusalas ja munitsipaalhaiglate ning munitsipaalpolikliinikute taasriigistamist.

Puuetega inimeste töövõimalused ja rakendus tuleb tagada riiklikult.

 

Resolutsioon nr. 21

Kuni vajaliku hulga uute töökohtade loomiseni peab riiklik sotsiaalabi süsteem tagama:

• toimetulekutoetuse vähemalt elatusmiiniumi ulatuses

• töötu abiraha vähemalt 100% elatusmiiniumist

• kodutuse likvideerimist riiklike ja munitsipaalsete sotsiaalmajade võrgustiku rajamisega

• igapäevase lõuna võimaldamist isikuile, kes ei oma õigust töötu abirahale või toimetulekutoetusele

 

Resolutsioon nr. 22

Kuritegevuse ohjame:

• tööpuuduse reaalse ja järjepideva likvideerimisega

• riigi sellise sekkumisega palgapoliitikasse, et tehtava töö eest makstav tasu tagab normaalse äraelamise

• ettevõtlusse sekkumise teel, sätestades kontrolli ettevõtluse põhjendatud kulude ja vastutuse tururegulatsiooni sildi all inflatsiooni õhutamisega seotud spekulatsioonide eest

Sõltuvuse meelemürkidest ohjame:

• inimestele motivatsiooni loomisega

• rahvusvahelise koostööga, tõkestamaks narkootikumikaubandust

• riigi poolt rahastatava alkoholi- ja narkomaania sundravi kehtestamisega

 

Resolutsioon nr. 23

ESDTP ei pea õigeks riikliku sunnivõimu ja selle kohaldamise üha jätkuvat üleandmist erasektorile. Eraõiguslike pankrotihaldurite, kohtutäiturite, eravanglate ja riiklikke sunnifunktsioone täitvate turvafirmade seadusandlik lubamine ja ellukutsumine süvendab ühiskonnasisest moraalitust ja anarhiat - süvendab kodaniku usaldamatust riigi vastu.

Tööpartei taastab riigi funktsioonid sunnivõimu rakendamisel.

 

Resolutsioon nr. 24

ESDTP on vastu üha laienevale riiklike funktsioonide täitmise tellimisele maksumaksja raha eest erasektorilt. Erasektor on seatud teenima kasumit - ebaeetiline on seda teenida maksumaksja arvel. Riik on võimeline täitma enda ülesandeid ise ja looma maksumaksja vahendite arvel selleks uusi töökohti avalikus sektoris.

 

Resolutsioon nr. 25

ESDTP rahvastikupoliitika põhijooned on:

• Eesti Vabariigis on igal tervel ja vastutusvõimelisel inimesel õigus saada lapsi ja kohustus neid kasvatada täisealiseks saamiseni.

• riik väärtustab laste kasvatamise tööga, tasustades seda vähemalt 1,5-kordse minimaalpalga ulatuses

• tagada koolikohustuse täitmine; iga normaalse psüühikaga laps peab saama vähemalt kesk- või kutsehariduse

• taasriigistada munitsipaalalluvusse antud põhikool ja taastada selle rahastamine riigieelarveliselt selle kulude täies mahus

• kutsehariduse suundade perspektiivses vajaduses selgitamisest riikliku tähtsusega küsimuse tegemine koos sellest tulenevate riiklike tagatistega.

• avalik-õiguslike ja erakõrgkoolide käimasolevas liitmisprotsessis suurendada riigitellimusel tugineva tasuta kõrghariduse osakaalu, tagamaks kõrghariduse kättesaadavus neile, kes seda vajavad ja suudavad.

• tasuta kõrghariduse omandanuile ajaliselt piiratud kohustuslik ja tagatud töökoht riigi- ja munitsipaalsektoris

• kulutusi haridusele, teadusele ja kultuurile tuleb suurendada riigi kaitsekulutuste kärpimise arvel

• toetame vabahariduskeskuste tegevust

 

Tallinnas, 19. jaanuaril 2002. a.