Esilehele

Dokumendid

Programm

Põhikiri
Kongressid
Valimised

Uudised

Pressiteated
Materjalid
Välispoliitika

Euroopa Vasakpartei

www.european-left.org
 
Isamaaliidu endise liikme südamepuistamine internetis

Avaldatud  ajalehe Postimehe kommentaarina Lukase artiklile Suvine poliitiline vennatapp

Pia Kurro
05.08.2005 12:50
Ei Isamaaliidust on hetkel kahjuks küll erakond, kellest Eestile parimal juhul ei sünni üldse mingit kasu, aga halvimal juhul sünnib üsna palju kahju, sest Eesti asi on tegelikult Isamaaliidu jaoks üldiselt viimasel kohal, kui üldse meelde tuleb, ja peamiselt aetakse lihtsalt oma asja – reitingut, kohti parlamendis, lihtsalt nime ja et olla “keegi” (keegigi) jne jne. Kas te olete kunagi viibinud Isamaaliidu nn poliitikatoimkonna koosolekul? Selle, kus istub koos erakonna creme de la creme, kus tuleks justkui käsitleda päevakajalisi poliitsündmusi ja võtta vastu operatiivseid strateegilisi otsuseid. Päevapoliitik on ju see osa poliitikast, mida ei saa täielikult ette planeerida, see koosneb keelegi teise tegudest ja seetõttu nö. “juhtub”. Eeldades otsustajatel üsna tugevat asjatundmust, selgeid põhimõtteid ja kiiret arutamist-tegutsemist. No see üritus on selline meeste jututuba kohvi saatel. Ühesõnaga kokkuvõtteks Isamaaliidust enne nüüd ja vähemalt järgmiseks 2 aastaks: mul ei ole kunagi elus tekkinud tahtmist Eestist lahkuda, aga see tahtmine tekkis pärast 3 Isamaaliidus veedetud aastat väga tugevalt. Praeguseks olen juba 6 kuud mitteliige ja kogemus mitmesuguste muude eestlastega hakkab mind vaikselt jälle leplikuks muutma. Enne seda oli aga jah selline tunne, et kuidas siis kilplast ära saaks.

Ma ka hetkel ei tea kuidas seda muuta, valija on piisavalt passiivne ja kergeusklik nagunii, kuigi aastaid ja aastaid on ju näha et sõnad ja teod ei lähe kokku, siis kulla Eesti inimene, mille põhjal sul see usaldus ja optimism küll edasi kestab?

Erakonna puhul on olulised peamiselt 3 aspekti:

  1. et ta tunneb oma asja (mis asi see poliitika on ja milleks ta on),
  2. et tal on selles asjas oma filosoofia ja suund, mis on Eestile piisavalt hea ja edasiviiv (mitte ankurdav!) või ehk isegi olemasolevaist parim, ja
  3. et on võimalik uskuda, et mida lubatakse, seda ka tehakse (mis sõltub esiteks lubadustest kinni pidamisest ehk eetilistest tõekspidamistest ja teiseks SUUTLIKKUSEST teoks teha).

Isamaaliit esiteks loob mitte poliitikat, aga loosungeid (mitte et ajada oma kindlat, kokkulepitud asja, sest sellist IML-l pole, vaid et oleks valijale imponeeriv loosung. Nt 1000 kr lapsele tundus selline tore asi lubada ja mõni läkski õnge ka. Ka 500 kr õnge minnakse ju, miks siis mitte 1000nde).

Teiseks on nii sisepoliitilised kui välispoliitilised teadmised ja oskused ümmargune null. Ainus poliitkapital on omavahelised semusuhted, no see on selline tore täiendav aspekt aga riiki sellele rajada isegi ei tohiks mitte. Lähis-Ida riigid on meil püsti sugulussuhetel ja tutvustel ja me kõik näeme kuidas on seal olukord arengu ja edusammudega. Kui sõsarpartei Saksamaal küsis toetust Türgi EL astumist puudutavaks otsuseks, siis lgp laua taga kohvi joov juhatus keerutas pöidlaid ja võttis lõpuks otsuse laest. Kui keegi neist teadis isegi Türgi rahvaarvu, siis see oleks juba positiivne, ma isiklikult kahtlustan, et nad ei tea, kus Türgi asub, sest on alati käinud charteriga ja kohale jõudnud (nagu charterid sageli) pimedas.

Kolmandaks põhimõtted on totaalselt ohtlikud. Kõigepealt tuleb igamehe enda huvi (karjäär!), siis tuleb erakonna kooshuvi (püsida pildis), siis tulevad valijad, aga Eestist keegi isegi mitte ei räägi,. Mehed, mis EESTILE kasulik on? Rääkige vahel sellest ka, kui intelligents kannab, muidugi.

Ja mis erakonna juhtimisse ja järelkasvu puudutab, siis me kõik teame, et Altosaar (vab!) sai peasekretäriks lihtsalt sellepärast, et ta ei leidnud kusagilt tööd peale Riigikogu ja temast hakkas lihtsalt kahju. Tarmo oli kah autokraat aga vähemalt läks edasi nagu jäälõhkuja. Demokraatia oli null, aga vähemalt muu töö toimis. Aimari ajal on demokraati hoopis miinusesse langenud, Austet isamaaliitlased, teiega keegi ikka vahel räägib ka veel või? Või tegutseb Wismari kontor nüüd lihtsalt iseenese esindajana? Aga ega te pole ju kunagi protesteerinud ka, nii et teile ju sobib. Ega enamikul teist polegi oma arvamust. Niisama on tore “erakonnas olla” ja et kord aastas saab SAS Radissonis koosolekul käia, mõtle kui uhke maja ja julgemad saavad esimehele kätt anda, kui pihta saavad. Võimas! Aga tühjust täis nagu õhupall.

Aimar, kes on suurepärane moderaator, palun pakkuge keegi talle konverentside juhtimise tööd või pulmavanema tööd vms (muidu käivad samad 3 inimest igal pool ringi), ta oleks täiesti suurepärane ja asendamatu teemade siduja. Aga muu juht ta pole. Teeksite teene nii Isamaaliidule kui kaudselt Eestile. Mida ülejäänud juhatusega ette võtta, ma tõesti ei tea, ega erakonda polegi enam kedagi jäänud, kes asja kuidagigi edasi viia oskaks. Võib-olla tõesti teha mingi erakondade vahetus, luua täiesti uued ja uutel alustel ja vanad las lähevad ajalukku. Esimeseks 10 aastaks olid nad ju siiski head küll või igatahes paremaid kah polnud. Elu viib edasi Eesti inimene.

Millest üks või teine poliitik sellist tausta arvestades ühes või teises konkreetses artiklis juttu teeb, pole seetõttu üldse oluline nagu ka käesoleval puhul – ega karuohaka juurtest ploomi ei kasva nagunii, rääkigu ta mis tahab.

Vabandust et nii pikalt, aga ega seda pundart ei kata 2 lausega ära ja ei katnud ka praegu päriselt.

PS! Artikkel avaldatud autorilt otsest luba küsimata ning arvestades, et Interneti kommentaar on avalik info ja avalikuks kasutamiseks.


 

Esileht Põhikiri Programm Kongressid Pressiteated Materjalid Ajaleht Keskjuhatus Piirkonnad Noortesektsioon Naljanurk  Valimised Aruanded Liikmeks astumine Välispoliitika