Esilehele

Dokumendid

Põhikiri

Programm

Uudised

Pressiteated

Välispoliitika

EESTI VASAKPARTEI JA

 KONSTITUTSIOONIERAKONNA

 ÜHISAVALDUS EESTI POLIITILISTEST VALUPUNKTIDEST

 

 

 Olles otsustanud ühineda Euroopa Parlamendis esindatud Euroopa Vasakpartei platvormi alusel, deklareerivad mõlemad erakonnad juuni lõpus toimuva liitumiskongressi eel, et

 

Eesti ühiskond on üle 15 aasta kestnud paremparteide diktatuuri tulemusel jõudnud sügavasse eetilisse ning majanduslikku kriisi. Kadunud on nõrgemate toetamine ja abistamine, hoolivus ja sallivus ühiskonnas tervikuna. „Keskmiste” näitajate varjus suureneb vaeste hulk, alatoidetud laste arv ning koolikatkestajate protsent. Küsitlused näitavad süvenevat stressi, pessimismi ning võõrandumist kõigis ühiskonnakihtides. Eriti on löögi alla sattunud mitte-eestlaste kogukond. Pooled neist toetasid iseseisvusreferendumil Eesti lahkulöömist NLiidust, iseseisvas riigis aga osutus tõrjutuks ning halvustatuks kogu muukeelne elanikkond ehk kolmandik maksumaksjatest.

 

Mõlemad ühinevad erakonnad on kogu oma olemasolu vältel küll nimesid, kuid mitte veendumusi vahetanud, ja alati seisnud vasakpoolsete väärtuste, seega töövõtja ning tema õiguste kaitsel, püüdes inimestele selgitada seda valede mehhanismi, mille abil petetakse nii oma rahvast kui Euroopa üldsust. Loodav Eesti Ühinenud Vasakpartei usub, et riigi tähtsaim eesmärk ning otstarve on inimeste heaolu kaitsmine ja kindlustamine —  elukvaliteet ja võrdsed sotsiaalsed garantiid homses Eestis.  Me  ei tahagi kõigile meeldida, kuid ei püüa kedagi halvustada ega võimendada niigi vohavat sallimatust.

 

Milton Friedmani kodumaal USAs ei ole tema üliliberaalse turumajanduse retsepte rakendatud, vaid riik suunab majandust vägagi jõuliselt. Eesti-suguses väikeriigis on majanduse isevoolu laskmine täielikult tõestanud oma kõlbmatust. On viimane aeg loobuda „poolteiserattalise jalgratta” leiutamisest ning Eestiski järgida end pikaajaliselt õigustanud läänelikku majandusmudelit. Selle alla kuulub infrastruktuuride kuulumine riigile, ettevõtte tulumaks (EL riikidest puudub ainult Eestis), astmeline tulumaks (suurriikidest ei rakenda seda vaid Venemaa), laste ja vanurite sotsiaalkindlustus ning hariduspoliitika kui mitte Põhjamaade, siis Euroopa keskmisel tasemel.

 

Nõuame Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimisel 2000. aastal kinnitamata jäetud artiklite ratifitseerimist, näit. artikkel 4 – õigus õiglasele töötasule – mille Euroopas endastmõistetava esimese punkti (õigus inimväärsele töötasule, mis võimaldab ennast ja peret normaalselt ülal pidada) ignoreerimine ongi praeguste hädade (demograafiline ja majanduslik kriis) algpõhjus. Sellele lisaks on Eestis kodudest küüditatud kolm korda rohkem inimesi kui kahe stalinistliku küüditamislainega. Euroopa inimõiguste laenud odavkiirlaen.info ja põhivabaduste kait­­se konventsioon ja selle lisaprotokollid ratifitseeriti Riigikogus 1996. aastal reservatsiooniga, et nende sätted ei laiene omandireformi seadustele. Ka sotsiaalhartas on ratifitseerimata punkt, mis sätestab õiguse eluasemele.

 

Eelarvekriis ei ole lahendatav kosmeetiliste kärbetega nõrgemate arvelt, vaid nõuab 2009. aasta eelarvestrateegia koostamisel eelistuste põhimõttelist muutmist. Tuleb endale aru anda riigi ressursside, sealjuures inimressursi tegelikust piiratusest. Meil ei jätku noormehi kaitseväe, päästeteenistuse ja piirivalve katmiseks, neid jääb iga aastaga vähemaks, sest ellu astuvad laulva revolutsiooni aegsetest poole väiksemad aastakäigud. Sündivust peab soodustama, kuid eelkõige tuleb olemasolevatele lastele võimaldada inimväärsed arenemisvõimalused, selleta jooksevad tühja kõik muud pingutused.

 

Eelarve kärpimisel kuulutati ainsana puutumatuks läbipaistmatud kaitsekulutused, mille kärpimine ei kahjustaks kedagi. Eesti operetliku Kaitseministeeriumi juhitava „armee” suuruseks on üks keskmine rügement ehk polk. Kui see valdkond ühendada siseministeeriumiga ning sõjamängude asemel keskenduda korrakaitsele ja piirivalvele, suurendaks see nii üldist kui Euroliidu turvalisust. Keegi pole Eestilt nõudnud 2-protsendilisi kaitsekulutusi olukorras, kus lapsed nälgivad (vt Eurobaromeetrit), selle lubaduse käis Meri millalgi välja. Enamus NATO riike ei osale Iraagi okupeerimises, nende kaitsekulutused on alla 2%. Eestist väiksem Island on NATO liige ilma armee ja sõjalise eelarveta. Geopoliitilist eelist võinuks kasutada ka Eesti.

 

Astmeline tulumaks (NB! Kõrgem maksumäär kehtib ainult teatud summat ületavale tuluosale, alumiste astmete eest maksavad ka miljonärid teistega võrdselt) võimaldaks valutult vabastada tulumaksust miinimumpalgad ja keskmised pensionid. Kõige suurem maksukoormus on praegu väikesepalgalistel, sest nemad kulutavad viimse kui sendi ning maksavad sellelt käibe- ja kõikvõimalikke aktsiisimakse. Rikkurid (neid on Eestis alla 1%) käsutavad enam kui kolmandikku rahvuslikust koguproduktist, kuid neilt laekub 11% tulumaksust. Saksamaal seevastu makstakse 803 000 krooni (52152 eurot) aastas ületavalt sissetuleku osalt 42%; miinimumpalgast keskmiseni on tulumaks 15%. Rikkurite osakaal tulumaksu laekumises on seal 50% ja nad ei kurda, et neid röövitakse, sest mõistavad, et see tagab riigile jätkusuutliku haridus- ja tervishoiupoliitika rahastamise ning sisejulgeoleku. Mida kättesaadavam on haridus, seda vähem vajatakse vanglaid. Mida enam pakutakse noortele tegevust, seda harvemini haaravad nad alkoholi ja narkootikumide järgi.

 

Kes ütles, et Teist Eestit pole olemas? Meie ju tuleme sealt! Me tahame rääkida nende nimel, kes näevad, et üks ebaõiglus on asendunud teisega, kusjuures demokraatia on moondunud demagoogiaks, inimesed elavad mitte enam poliitiliste, vaid veel hullemas majanduslike repressioonide hirmus. Tahame tagada sotsiaalse kindlustunde kõigile Eesti ühiskonna liikmetele, sõltumata passi värvist, rahvusest või keelest.

 

Ühinevate erakondade nimel on alla kirjutanud:

 

Sergei Jürgens (Konstitutsioonierakond)

 

Enn Ehala ja Malle Salupere

(Eesti Vasakpartei esimehe kt-d)

 

 

 

 

                          

 

 

 

Esileht Põhikiri Programm Kongressid Pressiteated Materjalid Ajaleht Keskjuhatus Piirkonnad Noortesektsioon Naljanurk  Valimised Aruanded Liikmeks astumine Välispoliitika