Esilehele

Dokumendid

Põhikiri
Programm

Uudised

Pressiteated
Välispoliitika

EESTI VASAKPARTEI ESINDAJATE KOHTUMISTEST LISSABONIS; PRAHAS JA BERLIINIS SÜGISEL 2007

 

KOHTUMINE LISSABONIS

 

Samaaegselt Euroliidu summitiga Lissabonis 18-20 oktoobril toimus sealsamas ka Euroopa Vasakpartei juhatuse ning liikmesparteide liidrite nõupidamine. Eestist osalesid meie Vasakpartei mõlemad aseesimehed Malle Salupere ning Enn Ehala. Viimane kuulub ühtlasi ka Euroopa Vasakpartei juhatusse.

Päeval 18. oktoobril toimus Lissabonis suur globaliseerumisvastane meeleavaldus enam kui saja tuhande osavõtjaga, millest meedia Eestis väljagi ei teinud, nagu ka 20. oktoobril Roomas toimunud samasisulisest meeleavaldusest, mille kohta viimasel plenaaristungil Lissabonis teada anti, et tänavatel oli kuni pool miljonit meeleavaldajat. Seega – vasakpoolsus on Euroopas elujõuline, mida kinnitavad viimase aja valimistulemused paljudes riikides eesotsas Prantsusmaaga, kus jäädi küll napilt Sarkozy’le alla, aga juba hakkavad temas pettuma ka need, kes teda valisid.

Vasakparteide Lissaboni nõupidamine oli kokku kutsutud Euroopa Vasakpartei II korralise kongressi ettevalmistamiseks ja poliitiliste teeside kooskõlastamiseks. Teiseks peateemaks oli suhtumine riigipeade ja välisministrite summitil kinnitatud värskesse Euroliidu reformileppesse. Eelmise, Prantsusmaal ja Taanis referendumitel läbikukutatud koalitsioonileppega võrreldes on see tunduvalt lühem ja üldsõnalisem. Ka on kaotatud konsensuse nõue, mis tähendab, et üks riik ei saa enam otsuseid torpedeerida. Kuigi reformileppesse on sisse kirjutatud selle ratifitseerimine parlamentide poolt, nõuavad vasakpoolsed, et selle dokumendi üle peaks otsustatama rahvahääletustel.

Kaks päeva Lissabonis möödusid nii tiheda programmi alusel, et linnaga sai tutvuda ainult hotelli suveniirikioskist ostetud brošüüri abil ja sõitudel ühest kohtumispaigast teise. Teeside ümber toimusid ägedad arutelud, nii et sekretariaadil õnnestus kooskõlastatud ja parandatud variant alles kuu aega hiljem, vahetult enne kongressi erakondadele välja saata. Pearõhk on pööratud sotsiaalsele õiglusele, antimilitarismile , kõigi vasakjõudude ühendamisele.Nõupidamisel otsustati soovitada järgmiseks Euroopa Vasakpartei esimeheks Saksa uuendatud Vasakpartei esimees Lothar Bisky, kelle juhtimisel partei saavutas viimastel Bundestagi valimistel üle 10%. Tema sõnavõtust koorus, et edu saladus peitub ühisosa rõhutamises, mitte vastandumises

 Euroopa Vasakpartei II Kongressil Prahas  k.a. 23-25 novembril osales 8-liikmeline Eesti delegatsioon. Toimus see ühes Praha uhkeimas, kolmekümnendate aastate toreduse ja luksusega ehitatud ja sisustatud nelja-tärni-hotellis TOP-Hotel, mis võimaldas korraga majutada kõik delegaadid ja külalised ja pidada samas ka kõik kongressi koosolekud ning briifingud. Piisav kaugus kesklinnast hoidis rahvast koos, sest erinimeliste vasakparteide 400 000 liikme esindajad ei paistnud silma ülisuure distsiplineeritusega. Esialgu kavandatud kolme kongressi töökeele asemel (tšehhi, inglise, prantsuse) toimus sünkroontõlge koguni kaheksas keeles.Esimesel päeval toimus ka naisdelegaatide eraldi plenaaristung , kus võeti vastu olulised üleskutsed naiste võrdõiguslikkuse toetamiseks ja ahistamise vastu.Teeside ja kogu kongressi motoks oli: „Euroopa vasakpoolsed suudavad kujundada ja muuta tegelikkust”. Mõtleme sellele tõsiselt.  Suhtumine Euroliidu põhiseaduse lepingu muutmisse, mida arutasid Euroopa juhtfiguurid Portugali kui praeguse eesistujamaa juhtimisel.

Kui Eesti delegatsioon sõitis Prahast koju, siis M. Salupere oli kutsutud Europarlamendi GUE/NGL fraktsiooni saadiku Sahra Wagenknechti büroos Berliinis korraldatud konverentsile, mille teemaks võõraviha ja neofašismi ilmingud Ida-Euroopas. Nelja esineja hulgas oli Eestist veel Igor Ivanov, noorteühenduse SIIN esindajana. Seda üritust kajastasid ka Berliini vasakpoolsed päevalehed Junge Welt ning Neues Deutschland. Järgmisel päeval käisime mõlemad Saksa Bundestagi Vasakpartei fraktsiooni saadiku Ulla Jelpke vastuvõtul Ta oli oktoobris külastanud Lätit ning selle ja üldse Baltikumi kohta pikema artikli avaldanud. Nüüd tahtis ta täpsustada talle tehtud etteheidete põhjendatust.

Euroopa Majas  Unter den Lindenil oli suur auditoorium ning küsimusi oleks jätkunud kauemaks, kuid aeg sai otsa. Järgmisel õhtul olin kutsutud ühe linnaosa vasakpartei büroosse rääkima samal teemal paarikümnele kuulajale. Vestlus kujunes vastastikku huvitavaks ja kasulikuks. Nemad said ettekujutuse Eesti XX sajandi keerulisest ajaloost, aga saime ka võrrelda statistikat. Samal päeval teatas üks ajaleht, et iga viies berliinlane on vaene, saades miinimumpalka. Meil saab miinimumi iga kolmas. Aga kui toiduainete hinnad on üsna lähedased, siis nende miinimumpalk on 1250 eurot, meil kõigest 230 (3600 krooni). Keskmine palk on 2500 eurot.

 

Malle Salupere

EVP aseesimees

 

 

 

                          

 

 

Esileht Põhikiri Programm Kongressid Pressiteated Materjalid Ajaleht Keskjuhatus Piirkonnad Noortesektsioon Naljanurk  Valimised Aruanded Liikmeks astumine Välispoliitika